Ma tabasin ennast hiljaaegu mõttelt, kas on võimalik igatseda inimest. Tundub ju lihtne, et loomulikult, eks igaüks on oma eluaja jooksul kedagi igatsenud - oma lähedasi, perekonda, sõpru, lahkunuid...Kuid ma ei saanud sellest mõttest lahti. Minu jaoks ei tundunud see vastus nii ilmselgelt lihtne. Seetõttu otsustasingi sellest pikemalt mõtistkleda...
Kas on võimalik igatseda inimest?
Otsides sellele küsimusele vastust, tuleks vist alustada mõistete defineerimisest. Mis asi on igatsus ja kuidas defineerida inimest? Ma arvan, et mitte sattumaks filosoofilisse sügavikku, tuleb appi võtta vaid teemaga lähedalt seotud olevad definitsioonid. Seega siinkohal, inimene = mälestused, koos veedetud aeg, emotsioonid, hetked, mõtted, iseloom, suhtumine, ja kõik muu, mida on võimalik igatseda. Kuidas defineerida aga igatsust? Igatsus on millegi puudumise tunne ehk tunne millegi ja/või kellegi puudumise kohta, täpsustades, et see miski või keegi peab olemas olema, st igatseda ei saa unistusi ega mitte midagi, mida ei eksisteeri.
Kui niivõrd lihtsalkoeliselt ja piiritletult on definitsioonid paigas, siis kas vastavalt sellele on võimalik igatseda inimest?
Jätame ära kõik emotsioonid, mälestused, tunded - mis jääb järele? Kui eelnevast võrrandist eemaldada kõik, mis inimest defineerivad, ei jää järele midagi. Jääb järele vaid inimene = ...
Seega ei ole ju võimalik seda mitte enam eksisteerivat inimest igatseda. Kas on võimalik siis igatseda kesta, tühipaljast figuuri, ilma igasugu muude eelnevalt defineeritud tunnusteta? Kui jätta ära kõik need inimesele iseloomulikud omadused, siis mida sa ikkagi igatsed? Tühja kohta ju ei saa igatseda.
Võtame näiteks ühe endale lähedase inimese ja asendame kogu välise ja tähtusetu kellegi muuga. Võtame Peetri välised tunnused, kuid asendame need Sinu lähedase sisemiste tunnustega. Kas sa siis igatsed nüüd seda Peetrit või sa ikkagi igatsed nüüd seda enam mitte eksisteerivat lähedast inimest? Kuid kuidas Sa saad igatseda miskit, mida enam ei eksisteeri, või kui eksisteerib, siis teises kestas? Kas see on sama, mis igatseda inimest? Kas Sa tegelikult ikkagi igatsed inimest, kui sellist, või Sa igatsed seda, mida Sa koos selle inimesega oled kogenud - nii emotsionaalsel kui ka füüsilisel tasandil - kõiki läbielatud hetki, mälestusi, tundeid, emotsioone, iseloomu?
Ma arvan, et inimest siiski igatseda pole võimalik. Igatsus, kui tunne millegi puudumisest tekib siiski vaib mälestuste ja kõige kogetu põhjal. Seega inimest igatseda ei ole võimalik.
