KD ärkas. Ta oli maganud jällegi vaid paar tundi ning ta oli küllaltki väsinud. Tuju oli pahur. See kõik polnud aga mitte midagi erilist. Sama rida kordust päevast päeva ning väsimus oli saanud ta elu igapäevaseks osaks. Kahjuks ei osanud ega isegi tahtnud ta seda mitte kuidagi parandada.
Esimese asjana lülitas ta sisse oma rüperaali. Seda toimingut tegi ta igal hommikul esimesena pärast ärkamist. Alustuseks vaatas ta läbi feissbuugis toimunud uuendused. Kuna ta sealt midagi huvitavat ei leidnud, mõtles ta, kas minna täna kooli või mitte. See mõte oli tal hommikuti sagedane külaline. Mõtted keerlesid ta peas keeristormina ringi, millel puudub siht ja suund. Lõpuks mõtles ta, mis tunnid täna koolis on. Jõudnud selgusele, et ühtegi kontrolltööd ei ole ja ka tunde on vähe, asus ta ennast kooli jaoks valmis sättima.
------------------------------------------------------------------------------------------------
Koolis olles lendas aeg kiiresti ja juba oligi seljatatud viis tundi. Algamas oli viimane tund. Mõtetes oli ta juba kodus, oma soojas ja pehmes voodis, kus kõik hirmud tunduvad nii tühised. Teda valdas eriline ja väga turvaline tunne. "Oh, saaks see koolipäev juba läbi," mõtles ta unistades. Ta mõtles oma valgele tekile, mis on nagu kilp, kaitseks pimeduse eest; ta mõtles oma pehmele padjale, mis hellitavalt igal õhtul ta pead paitab; ta mõtles oma suurele voodile, kus on maganud ainult tema ning see oli ta jaoks püha nagu Piibel on püha kristlaste jaoks...
Unistavalt istus ta oma laua taga ja ootas tunni algust. Äkitselt, just kui välk selgest taevast, oli klassis veel inimesi. Ta unistus kaugenes ja pilt olevikust selgines. Ta oli klassis. Vaadates ringi jõudis talle kohale reaalsus. Algamas oli viimane tund.
Sisse astus tüdruk, kes on täielik vastand KD'le. Ta oli süsimustade juustega ning lumivalge nahaga. Just nagu oleks ta hetk tagasi välja karanud muinastjutust "Lumivalguke". Kuid ta ei sarnanenud üldse muinasjutu peategelasele. Välimus sarnane, iseloom hoopis teine.
KD oli just mõelnud ilusaid mõtteid puhkusest ja kodust.
Süsimustade juustega tüdruk, kes just sisse astus, rikkus kohe olustikku. Ta hakkas karjuvalt nõudma, et KD temaga linna pidutsema tuleks. Ilmselt mõtles ta seda naljaga, sest kõik teavad, et KD ei ole eriline peoloom. Klubis käimise ja tantsimise asemel valiks ta alati kodus olemise.
Tüdruk nõudis ja nõudis, ning lõpuks oli see kõigile naljakas. Naiivse tüdrukuna ei pruukinud ta ise sellest alguses aru saada, lootes, et kõik läheb nii nagu tema tahab. Loomulikult see nii ei läinud.
KD ütles, et ta ei tea, kuidas lõbutseda. Ta ei oska seda. See ei olevat tema loomuses.
------------------------------------------------------------------------------------------
Koolipäev saigi läbi. "Hurraa!" hüüdis KD ja tuiskas võidurõõmsalt garderoobi. Kiirelt olid tal üleriided seljas ning kooliukse paukudes liikus ta koju. Tema õnneks oli kodu väga lähedal. Peagu et kiviga visata. Koju jõudes oli ta endiselt väsinud. Ta külastas tavapäraselt feissbuuki ja ei leidnud sealt jällegi midagi huvitavat.
Ta sõi puuvilju ja jõi vett. KD käivitas juutuubi ning otsis sealt üles oma lemmikartisti lood.
Pleilist valmis pandud, heitis ta oma lumivalgele voodile ja unistas...Kõigest heast. Kõik oli korraga jällegi hea ja helge. Ei olnud seda kooli, neid häirivaid inimesi. Oli vaid tema, tema armas tuba ja püha voodi. Ta unistas pikalt ja laialt elust ja ta peas keerlesid ainult head mõtted. Keeristorm oli vaibunud, paistis päike. See muusika, need sõnad - kõik tundus talle imelisena.
Selle kauni muusika taustal ja ilusate mõtete keskel ei olnud tal enam hetkeks mitte ühtegi probleemi ja lahenduseta küsimust. Kõik oli selgemast selge.
Ta uinus...
----------------------------------------------------------------------------------------------
Autori kommentaar: Iga inime teab, mis teda lõbustab ja talle nalja teeb. Iga inimene teab, kuidas enda meelt lahutada. Väites, et ta seda ei tea, valetab ta teistele, aga eelkõige iseendale. Kui ta pole leidnud seda, millega oma meelt lahutada, on tegu kas ülimalt pessimistliku ja masenduses vaevleva inimesega (mis ei ole väga tõenaöline) või on tegu lihtsalt argliku valetajaga. Järelduse teeb igaüks ise. Ennast välja elada on alati positiivne. Rutiini tuleb rikkuda, sest muidu rikub rutiin sind!
Esimese asjana lülitas ta sisse oma rüperaali. Seda toimingut tegi ta igal hommikul esimesena pärast ärkamist. Alustuseks vaatas ta läbi feissbuugis toimunud uuendused. Kuna ta sealt midagi huvitavat ei leidnud, mõtles ta, kas minna täna kooli või mitte. See mõte oli tal hommikuti sagedane külaline. Mõtted keerlesid ta peas keeristormina ringi, millel puudub siht ja suund. Lõpuks mõtles ta, mis tunnid täna koolis on. Jõudnud selgusele, et ühtegi kontrolltööd ei ole ja ka tunde on vähe, asus ta ennast kooli jaoks valmis sättima.
------------------------------------------------------------------------------------------------
Koolis olles lendas aeg kiiresti ja juba oligi seljatatud viis tundi. Algamas oli viimane tund. Mõtetes oli ta juba kodus, oma soojas ja pehmes voodis, kus kõik hirmud tunduvad nii tühised. Teda valdas eriline ja väga turvaline tunne. "Oh, saaks see koolipäev juba läbi," mõtles ta unistades. Ta mõtles oma valgele tekile, mis on nagu kilp, kaitseks pimeduse eest; ta mõtles oma pehmele padjale, mis hellitavalt igal õhtul ta pead paitab; ta mõtles oma suurele voodile, kus on maganud ainult tema ning see oli ta jaoks püha nagu Piibel on püha kristlaste jaoks...
Unistavalt istus ta oma laua taga ja ootas tunni algust. Äkitselt, just kui välk selgest taevast, oli klassis veel inimesi. Ta unistus kaugenes ja pilt olevikust selgines. Ta oli klassis. Vaadates ringi jõudis talle kohale reaalsus. Algamas oli viimane tund.
Sisse astus tüdruk, kes on täielik vastand KD'le. Ta oli süsimustade juustega ning lumivalge nahaga. Just nagu oleks ta hetk tagasi välja karanud muinastjutust "Lumivalguke". Kuid ta ei sarnanenud üldse muinasjutu peategelasele. Välimus sarnane, iseloom hoopis teine.
KD oli just mõelnud ilusaid mõtteid puhkusest ja kodust.
Süsimustade juustega tüdruk, kes just sisse astus, rikkus kohe olustikku. Ta hakkas karjuvalt nõudma, et KD temaga linna pidutsema tuleks. Ilmselt mõtles ta seda naljaga, sest kõik teavad, et KD ei ole eriline peoloom. Klubis käimise ja tantsimise asemel valiks ta alati kodus olemise.
Tüdruk nõudis ja nõudis, ning lõpuks oli see kõigile naljakas. Naiivse tüdrukuna ei pruukinud ta ise sellest alguses aru saada, lootes, et kõik läheb nii nagu tema tahab. Loomulikult see nii ei läinud.
KD ütles, et ta ei tea, kuidas lõbutseda. Ta ei oska seda. See ei olevat tema loomuses.
------------------------------------------------------------------------------------------
Koolipäev saigi läbi. "Hurraa!" hüüdis KD ja tuiskas võidurõõmsalt garderoobi. Kiirelt olid tal üleriided seljas ning kooliukse paukudes liikus ta koju. Tema õnneks oli kodu väga lähedal. Peagu et kiviga visata. Koju jõudes oli ta endiselt väsinud. Ta külastas tavapäraselt feissbuuki ja ei leidnud sealt jällegi midagi huvitavat.
Ta sõi puuvilju ja jõi vett. KD käivitas juutuubi ning otsis sealt üles oma lemmikartisti lood.
Pleilist valmis pandud, heitis ta oma lumivalgele voodile ja unistas...Kõigest heast. Kõik oli korraga jällegi hea ja helge. Ei olnud seda kooli, neid häirivaid inimesi. Oli vaid tema, tema armas tuba ja püha voodi. Ta unistas pikalt ja laialt elust ja ta peas keerlesid ainult head mõtted. Keeristorm oli vaibunud, paistis päike. See muusika, need sõnad - kõik tundus talle imelisena.
Selle kauni muusika taustal ja ilusate mõtete keskel ei olnud tal enam hetkeks mitte ühtegi probleemi ja lahenduseta küsimust. Kõik oli selgemast selge.
Ta uinus...
----------------------------------------------------------------------------------------------
Autori kommentaar: Iga inime teab, mis teda lõbustab ja talle nalja teeb. Iga inimene teab, kuidas enda meelt lahutada. Väites, et ta seda ei tea, valetab ta teistele, aga eelkõige iseendale. Kui ta pole leidnud seda, millega oma meelt lahutada, on tegu kas ülimalt pessimistliku ja masenduses vaevleva inimesega (mis ei ole väga tõenaöline) või on tegu lihtsalt argliku valetajaga. Järelduse teeb igaüks ise. Ennast välja elada on alati positiivne. Rutiini tuleb rikkuda, sest muidu rikub rutiin sind!
