Oli päiksepaisteline suvepäev. Kõik loomad ootasid õhtut, et pidada maha üks korralik pidu. Isegi siil oli Huinjoobelist tagasi jõudnud. Hetkel ei liikunud metsas ükski hing ja kõik valmistusid kodudes õhtuseks peoks. Oli suvine pööripäev, mida metsas alati tähistatakse. Kõik loomad kogunevad õhtul tsentrisse suure tamme ümber. Iga aasta tähistatakse seal Jaanimöllu. Traditsiooniliselt on kandev roll jänesel, kes peab kõne ja juhatab peo sisse. Mäger, kes on alati kohal juba alates aegade algusest, on esijoodik. Esijoodiku kanda jääb esimese viina avamistseremoonia ja laulujupi ülesvõtmine. Grupilaulmine on loomade lemmikajaviide ja tavapäraselt on ka see aastas kavas viis eelnevalt kokkulepitud laulu.
Kell sai kuus. Hakkas vaikselt hämaraks minema. Jänes ja mäger olid juba kohal. Sipelgad tegelesid veel viimaste ettevalmistustega. Juba saabuski esimene külaline, koos vägeva peotavaariga. Selleks oli kobras Stiiven. Stiivenil oli kaasas omavalmistatud puskar, mis oli ka juhuslikult selle metsa parim kraam. Seekord oli seda oodatust vähem, ainult kümme liitrit. Loomulikult oli see mahutatud ilusti piimatünni, mille peal oli suur punane silt "Kodu Vägev". Esijoodik mäger oli ka loomulikult kohal. Enne teiste karvaste ja suleliste saabumist otsustas Stiiven väikestviisi soojendust teha. Kiirelt tõmbas esijoodik "pitsi" välja ja alustatigi joomisega. Selle aastane kraam oli eriti kange ja isegi esijoodikul tuli selline nägu pähe, nagu ta oleks surmaga silmitsi seisnud. Kraam testitud, paar head sõna lausutud asuti teisi ootama. Jänes oli seadnud sisse ka esmakordselt kasutusel oleva karaokemasina. Tõotas tulla vägagi põnev õhtu.
