Kaks kõutsi

Kaks kõutsi kord istusid kõrtsi ukse ees,
kange tahtmine oli neil olla aga sees.
Üks mõtles:"Kuidas see küll õnnestuks?"

Järsku avanes uks ja välja tuli mees,
ta oli täis nagu ujuks ta vees.
Kõuts mõtles:"Kas nüüd peaks jooksma ta eest?"

Mees unustas kiiruga sulgeda ust,
see kaasa tõi nüüd palju pahandust.
Kõuts hüüdis kiiruga teisele:" Nüüd ruttu sisse me läheme!"

Kaks kõutsi nüüd olid kõrtsis sees,
neil tuli suur isu juua üks tee.
"Kuid meil pole raha!" hüüatas üks.

Nad hiilisid ringi mööda põrandat suurt
ja otsisid sente, mis teha neil muud.
"Kõik põrand on puhas, peame lahkuma siit."

Ei jäänudki kõutsidel üle nüüd muud,
kui kiiruga lahkuda, kuivaks jättes suud.
"Juua, juua!" karjusid kooris mõlemad kõutsid.

Kuid lahkudes ootas neid üllatus suur,
kõrtsi uks oli lukus nagu tabaga puur.
"Kuidas küll välja nüüd saame me siit?"

Kaks kõutsi nüüd kinni olid kõrtsis sees,
nad välja ei saanud, ei tagant ega eest.
"Me välja peame mõtlema plaani väga hea!"

See plaan oli lihtne ja tabavalt hea,
nad kräunuma hakkasid kooris, nii peab!
"Mjäu, mjäu..." kajas üle kõrtsi suure.

Kõik kuulsid nüüd kõrtsis seda kassikisa suurt,
kõrtsmik appi neile tõttas, ise väle kui tuul.
"Me pääseme lõpuks!" oli kõutsidel naeratus suul.

Kõrtsmik ukse neil avas ja käratas:
"Kaduge välja siit ruttu, va närakad!"
Kaks kõutsi nüüd ruttu kadusid kõrtsmiku teelt...

Kaks kõutsi nüüd istusid kõrtsi kõrval teel,
kurk kuivas ja vaja oli tassikest teed.
"Küll on raske saada üht tassikest teed!"

Kaks kõutsi ei saanudki tassikest teed,
neil üle jäi vaid edasi liikuda teel.
"Lähme otsime kõrtsi, kust saame me teed."

Kaks kõutsi nüüd otsisid kõrtsi uut
ja kuivasid edasi nende väikesed suud.
"Küll on ikka raske saada tassikest teed!"
tõdesid kaks kõutsi ja jätkasid teed.