Kui sul pole mitte midagi öelda, siis ära ütle isegi seda mitte midagit välja. See ei ole arukas.
Kui sul midagi kirjutada ei ole, siis ära kirjuta.
Kui sul midagi juua ei ole, siis sebi juua.
Kui sul midagi mõttes ei ole, siis see tähendab, et su pea on tühi.
Kui sa kõndida ei viitsi, siis hakka jooksma.
Kui sa tahad kaua magada, siis tee seda.
Kui sa lugeda ei viitsi, siis sa oled eriti laisk.
Kui tõesti mõistus on otsas, siis ta lihtsalt ongi otsas.
Kui tõesti hammas valutab, siis valuta vastu. (kehtib ka peavalu korral)
Kui tõesti on näpud põhjas, siis tea, et põhi on vähemalt kindel pinnas.
Kui tõesti enam ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Kui sa arvad, et need laused on kopeeritud pasteet, siis sinu arvamus ei loe.
---> Let's get to the point. Kell on 22.40 ja on reede õhtu. Ma olen kodus. Ilmselgelt. Tahtsin siia kirjutada ainult, seda, et kui midagi kirjutada ei ole, siis ära üldse hakka kirjutama. Aga panin kirja ka muud jama, kuigi üldse see mõttes ei olnud. Ei tea kas need kõik nüüd mu oma mõtted on, aga mu aju need igatahes valmis genereeris. Ilmselt paljuski millestki inspireeritud. Ei tea, ei ole nii tähtis. Igatahes selline on hetke seis. Loomingus valitseb kriis. Tühi ja tume kuristik, mille põhjast leiad minu. Ideid on palju, poolikuid töid on ka lademetes, aga midagi lõpetada ei suuda. Mingi säde on nagu puudu. Muidu on kõik "suhteliselt" OK. Aga seda ka ainult "suhteliselt". Järgmine nädal saab olema huvitav ja ülejärgmine veel huvitavam. Loodame, et kõik on plaanipäraselt vinge ja lõbus. Endiselt on märts ja kevad nagu algaks, ja siis jälle lõpeks, ja siis jälle algaks, ei saa sellest enam aru. Hetkel on seega talvaad (talve ja kevade seguaastaaeg). Eestis ei olegi ju puhtaid aastaaegu. Kõik millegi segu. Nagu eestlaste rahvus ka ise. Segunenud maa, segunenud kultuur, segunenud inimesed, segunenud ilm. SEGU = SOLK? Selle kohta ei oska arvmust avaldada.
Prr, läks vist liiga pikaks. Kuigi seda arutelu saaks edukalt edasi arendada. Aga aitab seekord.
Oli tore (ma loodan, et oli) <---
Kui sul midagi kirjutada ei ole, siis ära kirjuta.
Kui sul midagi juua ei ole, siis sebi juua.
Kui sul midagi mõttes ei ole, siis see tähendab, et su pea on tühi.
Kui sa kõndida ei viitsi, siis hakka jooksma.
Kui sa tahad kaua magada, siis tee seda.
Kui sa lugeda ei viitsi, siis sa oled eriti laisk.
Kui tõesti mõistus on otsas, siis ta lihtsalt ongi otsas.
Kui tõesti hammas valutab, siis valuta vastu. (kehtib ka peavalu korral)
Kui tõesti on näpud põhjas, siis tea, et põhi on vähemalt kindel pinnas.
Kui tõesti enam ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Kui sa arvad, et need laused on kopeeritud pasteet, siis sinu arvamus ei loe.
---> Let's get to the point. Kell on 22.40 ja on reede õhtu. Ma olen kodus. Ilmselgelt. Tahtsin siia kirjutada ainult, seda, et kui midagi kirjutada ei ole, siis ära üldse hakka kirjutama. Aga panin kirja ka muud jama, kuigi üldse see mõttes ei olnud. Ei tea kas need kõik nüüd mu oma mõtted on, aga mu aju need igatahes valmis genereeris. Ilmselt paljuski millestki inspireeritud. Ei tea, ei ole nii tähtis. Igatahes selline on hetke seis. Loomingus valitseb kriis. Tühi ja tume kuristik, mille põhjast leiad minu. Ideid on palju, poolikuid töid on ka lademetes, aga midagi lõpetada ei suuda. Mingi säde on nagu puudu. Muidu on kõik "suhteliselt" OK. Aga seda ka ainult "suhteliselt". Järgmine nädal saab olema huvitav ja ülejärgmine veel huvitavam. Loodame, et kõik on plaanipäraselt vinge ja lõbus. Endiselt on märts ja kevad nagu algaks, ja siis jälle lõpeks, ja siis jälle algaks, ei saa sellest enam aru. Hetkel on seega talvaad (talve ja kevade seguaastaaeg). Eestis ei olegi ju puhtaid aastaaegu. Kõik millegi segu. Nagu eestlaste rahvus ka ise. Segunenud maa, segunenud kultuur, segunenud inimesed, segunenud ilm. SEGU = SOLK? Selle kohta ei oska arvmust avaldada.
Prr, läks vist liiga pikaks. Kuigi seda arutelu saaks edukalt edasi arendada. Aga aitab seekord.
Oli tore (ma loodan, et oli) <---
