Ja seljatatud ongi 12 klassi. 12 pikka kooliaastat on seljataga. Pikka? Ma ei teagi, miks ma ütlen pikka. Pikk ilmselt sellepärast, et sõnapaar "KAKSTEIST AASTAT" tundub nii meeletult pikk. Selle ajaga juhtub maailmas ja elus ikka nii mõndagi. Nii head, kui ka halba; nii rõõmsat, kui ka kurba. Aga kui mõelda tagasi selle aja peale, mille ma koolis veetsin, tundub see kui üks silmapilk. Kõik on möödunud ikka nii meeletu kiirusega, ja mul on tunne, et see kiirus kasvab. Mäletan, et veel põhikoolis möödus aeg nii nii aeglaselt. Kõik lausa venis ja päevad olid pikad. Kuid nüüd, kui ka gümnaasium on läbitud, tundub aeg liikuvat oluliselt kiiremini. Aastad, päevad, tunnid, minutid, sekundid - kõik tormab valguskiirusel edasi.
Igatahes on olnud tore ja igati hea aeg. Jällegi on elus lõppenud üks periood ning kohe varsti on algamas uus.
Tagasivaadates on nii kurb, et see kõik juba läbi on. Lapsepõlv ja noorusaeg, mida enam kunagi tagasi ei saa, hakkab lõppema. Rõõm jääb selle kõrval tühiseks. Kui nüüd ausalt öelda, siis mulle meeldib väga koolis käia. Kindlasti käiksin parema meelega koolis, kui rügaksin tööd.
Tunnen puudust teadmistest, sest gümnaasium siiski ei pakkunud (või ma ise ei õppinud piisavalt) seda, mida ma lootsin. Seetõttu tulebki otsus minna edasi ülikooli minu jaoks väga lihtsalt. Tunnen, et ma tahan veel õppida ja teadmisi juurde saada. See tunne on väga motiveeriv ning aitab kindlasti alustada elu järgmist perioodi.
Põhikooli periood - 9 aastat.
Gümnaasiumi periood - 3 aastat.
Ülikooli periood - 3+2 aastat ning võimalik, et veel 3-4 aastat(doktor).
Kes teab, mis elu toob. Mõtteid on väga, väga palju. Õppida, elada ning töötada välismaal on väga ambitsioonikas plaan, mille täitumist ma väga ootan. See oleks ühe suure unistuse täitumine. Reisimine, seiklused - see on midagi mulle. Niipea see veel väga võimalik ei tundu.
Ohh jah, asi läheb juba väga hapuks ära.
Edu kõigile, mis ma muud ikka oskan soovida. Edu edaspidistes tegemistes, edu õppimises, edu tulevases elus. Visadus ning sihikindlus viib tulemusteni. Rõõmsat meelt ja positiivset suhtumist!
Igatahes on olnud tore ja igati hea aeg. Jällegi on elus lõppenud üks periood ning kohe varsti on algamas uus.
Tagasivaadates on nii kurb, et see kõik juba läbi on. Lapsepõlv ja noorusaeg, mida enam kunagi tagasi ei saa, hakkab lõppema. Rõõm jääb selle kõrval tühiseks. Kui nüüd ausalt öelda, siis mulle meeldib väga koolis käia. Kindlasti käiksin parema meelega koolis, kui rügaksin tööd.
Tunnen puudust teadmistest, sest gümnaasium siiski ei pakkunud (või ma ise ei õppinud piisavalt) seda, mida ma lootsin. Seetõttu tulebki otsus minna edasi ülikooli minu jaoks väga lihtsalt. Tunnen, et ma tahan veel õppida ja teadmisi juurde saada. See tunne on väga motiveeriv ning aitab kindlasti alustada elu järgmist perioodi.
Põhikooli periood - 9 aastat.
Gümnaasiumi periood - 3 aastat.
Ülikooli periood - 3+2 aastat ning võimalik, et veel 3-4 aastat(doktor).
Kes teab, mis elu toob. Mõtteid on väga, väga palju. Õppida, elada ning töötada välismaal on väga ambitsioonikas plaan, mille täitumist ma väga ootan. See oleks ühe suure unistuse täitumine. Reisimine, seiklused - see on midagi mulle. Niipea see veel väga võimalik ei tundu.
Ohh jah, asi läheb juba väga hapuks ära.
Edu kõigile, mis ma muud ikka oskan soovida. Edu edaspidistes tegemistes, edu õppimises, edu tulevases elus. Visadus ning sihikindlus viib tulemusteni. Rõõmsat meelt ja positiivset suhtumist!
