"No mida kuradit?"
Ootad, tead, et see tuleb nii mõnus. Nii mõnus ja hea. Vaine, rahulik - Sina ja Mina.
Tuled ja elad ennast koheselt välja, tagasi hoida ei oska, ei või.
"Mida kuradit?"
Ootad ja ootab - "MINE LINNA!"
??
"Sind ma ootan ja Sinuga koos mõnulemist..."
"MINE LINNA!"
Ise tahad koos olla ja saadad minema, karjud, vaidled...
Toimetan, teen, mida iganes vaja - "MIDAGI POLE TEINUD!"
??
Mõtle ja siis mõtle, kas ikka on nii ja kas ikka tasub niimoodi öelda. Talitse emotsioone, kus on see mõistlikus?
"EI, ROHKEM STRESSI!"
Ma sooviks mõnusalt olla, mitte vaielda mingite kahtlast väärtust omavate asjade üle. Eriti mõistlik see ju pole.
Kõiki soove eirad, midagi ei kuula, ühestki pahest ei soovi loobuda, kuid seda, mida sina tahad, seda peab kuulama ja tegema. Su sõna on tugevam seadusest, tugevam kõigest. K o h u s t u s l i k! (Inimõigused ma ütlen, kus on inimõigused :D) Kohusta veel, jah, just seda ma soovin. See oleks hea.
Kas sa ikka iseendast mingil määral hoolid?
Virvarr! - põmm - ja jälle emotsioonid laes ja sõnad väljas...hoia end!
Justnagu...eimillestki?
Vot see, jah see, on armastus :)
