Noo, ega's naisevõtt ja viinavõtt siis päris üts ja sama asi kaa nüüd ei ole.
Lätsin siis mina ühel tavalisel laupäva päeval kosja. Kasitud nii puhtaks, et välja tuli täitsa valge inimene, kes nagu põlekski kunagi tööd teinu. Noo, tunne oli igatähes hää. Haarasin külavahe poest ühe viinakese ka, mitte se kõige odavam, vaid viisaka mulje jätmiseks too keskmisest klassist. Jaa, ajas kohe keelt limpsama, pole toda kvalliteet kraami juba ühti aega saanu.
Noo, kosjaviin põues, seadsin sammud naisukese vanemate juurde.
[...]
Bussini oli veel ühtijagu aega, kui ma peatusesse jõudsin. "Kurat," lõin ma tühja käega õhku. Nimelt olid poolteist päeva poleeritud ja hanerasvaga silutud kingad kõik teepeal ää tolmand. "No missa ütled," porisesin omaette ja võtsin peatuses istet. Võtsin kosjaviina põuest välja ja asetasin enda kõrvale pingile. Eemale märga teelehte otsima minnes, et sellega oma kingad uuesti läikele lüüa, nägin eemalt Ämari-Aadut tulemas. "Etskae, kuhu sina siis tormad?" tundsin kaugelt juba vana tuttava ära. "Ahoii, külamees," sain vastuseks.
[...]
Aaduga koos siis võtsime istet. "Oi, vaat mihuke uhke pudel," osutas Aadu kohe minu kosjaviina peale. "Jaah...," ei saanud ma lausetki lõpetada, kui Aadu juba pärima: "Kuule, teeme väiksed...noh, nii vana aja meenutuseks..," ja jäi mulle oma nooliva pilguga sügavalt silma vaatama. Ohkasin sügavalt ja asusin seletama: "Aadu, Aadu, võta nüüd vähe hoogu maha. Nimelt on tegu kosjaviinaga. Kas sa siis ei näe, kui uhkelt ma riides olen? Parasjagu asusin siin kingadelt tolmu maha lööma. Lähen kosja, vot mis..." Kuid Aadu ei jätnud jonni: "Kosja, mis kosja? Ole nüüd, vana sõbraga saad ikka väikse võtta, küll teepealt saab uue pudelku kaasa haarata. Vaata, " hingas Aadu sügavalt sisse ja põrutas, "naised tulevad ja lähevad, kuid sõbrad jäävad," ja jätkas kohe tempokalt "Mis arvad, ole nüüd meheks ikka..." Kui ma poleks teda katkestanud siis ilmselt oleksimegi sinna vestlema jäänud.
[...]
"No mis sa teed ära, poleks seda Ämari-Aadut küll olnud vaja kohata..." mõtlesin ma omamisi. Aadu oli vahepeal lubanud samuti Juurus maha tulla ja pudelku eest väikse kopikagi visata. Noh, ega's polnudki midagi, kui kork maha ja viinavõtt sai alguse. Mis see väike viinuška ikka kahele täismehele teeb.
[...]
Järgmise päeva hommikul leidsin ennast istumas teada tuntud metsatukas, kus kändudest kena istease on moodustunud. Silm seletas, et olin koos Ämari-Aadu, Kungla-Sassi, Kaevu-Kaarli ja Juhkami-Jüriga. No on ikka lugu, kosja jäigi minemata. Ämari-Aaduga sai peatuses viinuška kärmelt kerevahele kummutatud, kuna oli õhus kartus, et buss juba kohe tuleb. Hiljem alles avastasmine, et täna ju laupäv ja graafik oopis teine. Noh, siis oli aega maa ja ilm. Sai Aaduga mitu poevahet käidud ja lõpuks enam silm ei seletanud. See kvalliteet kraam pole võrreldav odavaga. Ilmselt seal rohkem viinuškat ja vähem vett sees. Igatahes, siin ma nüüd istun ja lürpan oma esimest kesvamärjukest...Homme peab seletusi andma akkama, et kus sa jäid ja kus sa olid. Ei jõua seda kisa kohe ära oodatagi...
[...]
Noo, ega's naisevõtt ja viinavõtt ei ole üts ja sama asi.
