No kellel neid poleks - nimelt mõnda luukere kapis. Mõnel üks, mõnel mitu, mõnel lausa mitu kapitäit. Eks igaüks teab ise, kui palju ning mis suuruses. Milleks meile luukered kapis? Miks mitte lasta neid kapist välja? Kas ükski luukere on kunagi kappi püsima jäänud? Kindlasti, kuid sel juhul mitte kauaks. Ega iga luukere ei pruugi kapist välja pääseda, kuid igal juhul on selge, et kui ainuüksi üksainus luukere välja peaks pääsema, siis sellest tekib paksu pahandust. See on selgemast selge. Mida siis teha? Kas hoiustada neid kuskil mujal peale kapi? Kas nende hoiustamiseks üldse ongi õiget kohta? Keegi ei saa kunagi kindel olla, et ükski luukere kuskilt välja ei karga. Ei saa. Seepärast ongi targem mitte omada kapiluukere(sid). Kuid kas see on võimalik? Kas see on üldse võimalik? Täitsa võimalik...
Igal kapiluukerel on lühikesed jalad. Vahet siis pole, kuidas seda täpselt nimetada. Kas oli mingi häda või mitte. See ei oma mittemingisugust tähtsust. Luukere on luukere ja nii ongi. Kui see lumepall juba ükskord veerema hakkab (loe: luukere kapist välja pääseb), siis pole enam midagi teha. Mingit tagasiteed ei ole. See on kindel. Ta läheb edasi, tuleb sinuga kaasa, enam sul temast loobuda pole võimalik. Ning ühel hetkel jõuab ta kohale sinna, kuhu vaja. Ja sellisel juhul ongi luukere oma toimetused ära teinud ning sinu asi on neid klaarida. Olgugi, kuidas sa seda nimetada soovid. Enam sellel mingit tähtsust ei ole. Luukere on kohal ning kõik on selge. Lumepall on veerenud. Kummitav saladus, kas pole?
