Avastasin hiljuti, et mul on päris palju avaldamata jäänud tekstilõike, mõtisklusi ja poolikuid jutte. Osadel on küll kahjuks ainult pealkiri ning seetõttu on raske meenutada, mida ma tol hetkel kirjutada tahtsin. Kuid mõningatel tekstidel on olemas ka mõtteline sisu.
Seega, alustame ajaloolist tagasivaadet avaldamata tekstidele:
20.03.2010 a
"klikime klikime igalpool. alati klikkame linkidele. pidev klikkimise maania. uue aja asjad. klõpsime klahve ja peksame tühikut. klikime jällegi hiirel. skrollime skrollime leheküljel allapoole. nii lahe on klikkida ja vahtida ühte kohta. passime kuvarit, tšillime internetis. avarustes on nii vahva. mida teha - osta reha. ära passi, kirjuta, kliki, vajuta klahve, pässvöördi sisesta igale poole. see ongi ju elu. noorus on hukas. no tere hommikust, kas tõesti. täiesti hukkas. eluiga langeb iga päevaga. kas ma toodan sitta, mida kõik juba teavad? jah, see on ju loogiline. pässvöörd ikka ja jälle. klikime klikime klaviatuurile. head aega, selle trükkimiseks kulus kaheksa sõrmega vajutust. head aega, ja jälle läks kaheksa. kui keegi midagi aru ka saab, siis on ju tore. ma ise küll ei saa. head aega ja kaheksa vajutust."
Tekstil on olemas sügav mõte - laialdane probleem, et noored veedavad liiga palju aega arvuti ja nutiseadmete ekraani taga. Kirjutamise stiil on küll toores, kuid viis aastat tagasi olin ka mina veel noor ja mässumeelne. Tore meenutus ning aktuaalne probleem ka tänasel päeval.
