Draft #1

Avastasin hiljuti, et mul on päris palju avaldamata jäänud tekstilõike, mõtisklusi ja poolikuid jutte. Osadel on küll kahjuks ainult pealkiri ning seetõttu on raske meenutada, mida ma tol hetkel kirjutada tahtsin. Kuid mõningatel tekstidel on olemas ka mõtteline sisu.

Seega, alustame ajaloolist tagasivaadet avaldamata tekstidele:

20.03.2010 a

"klikime klikime igalpool. alati klikkame linkidele. pidev klikkimise maania. uue aja asjad. klõpsime klahve ja peksame tühikut. klikime jällegi hiirel. skrollime skrollime leheküljel allapoole. nii lahe on klikkida ja vahtida ühte kohta. passime kuvarit, tšillime internetis. avarustes on nii vahva. mida teha - osta reha. ära passi, kirjuta, kliki, vajuta klahve, pässvöördi sisesta igale poole. see ongi ju elu. noorus on hukas. no tere hommikust, kas tõesti. täiesti hukkas. eluiga langeb iga päevaga. kas ma toodan sitta, mida kõik juba teavad? jah, see on ju loogiline. pässvöörd ikka ja jälle. klikime klikime klaviatuurile. head aega, selle trükkimiseks kulus kaheksa sõrmega vajutust. head aega, ja jälle läks kaheksa. kui keegi midagi aru ka saab, siis on ju tore. ma ise küll ei saa. head aega ja kaheksa vajutust."

Tekstil on olemas sügav mõte - laialdane probleem, et noored veedavad liiga palju aega arvuti ja nutiseadmete ekraani taga. Kirjutamise stiil on küll toores, kuid viis aastat tagasi olin ka mina veel noor ja mässumeelne. Tore meenutus ning aktuaalne probleem ka tänasel päeval.

Jää alati positiivseks!

"Jää alati positiivseks! (Stay positive! Stay strong! ...etc)" 

- fraas, mida kasutatakse igas keeles, igal maal. Fraas, mis on mõeldud inimestesse positiivsuse süstimiseks. Fraas, mis on väga lühike, kuid mis omab ka sügavamat sisu...

Kuid kas siiski on võimalik igas olukorras positiivseks jääda?

Kas tegemist võib olla teeseldud positiivsusega?

Kas ka teeseldud positiivsus tähendab sama ehk tegelikku positiivseks jäämist?

Kui jah, siis on kõik korras. Kuid kui ei, siis mis mõte on positiivsust teeselda, kui see tegelikkuses ei tähendagi positiivseks jäämist?

Kas teeseldud positiivsusel ja tegelikult positiivne olemisel on üldse mingi vahe?

Kui jah, siis kelle jaoks? Kui ei, siis on kõik korras.

Kelle jaoks on olemas erinevus teeseldud positiivsuse ja tegelikult positiivne olemise vahel?

Kas see on olemas sinu jaoks?

Kui jah, siis milles see vahe seisneb? Kui ei, siis on kõik korras.

Milles seisneb vahe teeseldud positiivsuse ja tegelikult positiivne olemise vahel?

Minu jaoks on vahe selgelt olemas. Tegelikult positiivne olemine tähendab seda, et sa oled nii seesmiselt kui ka väliselt positiivselt meelestatud. Seda tajud sina ise kõige paremini ning seeläbi näevad seda ka teised.

Teeseldud positiivsus tähendab seda, et sa näitad teistele välja, et sa oled positiivselt meelestatud (väliselt), kuid seesmiselt sa seda tegelikult ei ole. Ning seni kaua, kuni sa seda välja pead näitama, teades, et sa tegelikult seda ei ole, piinad sa iseennast. Kui sa saad eemale sellest teesklusest ja oled iseendaga üksi, siis sa alles tajud, kuidas kõik see sisemine negatiivsus laieneb ka väliselt. Su näoilme, su mõtted - kõik muutub koheselt. Kui sa sellel hetkel kellegagi koos oleksid, tajuksid nad kohe ära, et kõik ei ole korras. See haarab nii sisemise kui ka välimise sinu. Ning sa mõtled tagasi, kui lihtne oli seda pettekujutelma luua.

Kuid mille nimel luua pettekujutelm ehk teeselda positiivsust?

Kas sellel on sinu jaoks mingi eesmärk?

(1) Kui jah, siis milline eesmärk? 

(2) Kui ei, siis miks sa üldse positiivsust teesklesid?

(1) Jah, mul oli selle jaoks eesmärk. Eesmärk oli näidata teistele, et minuga on kõik korras. Et teised ei peaks selle üle muret tundma või selle peale mõtlema, et minul midagi "viga" on. Sellega tahtsin ma teisi säästa sellest negatiivsusest, mis minu sees on. Miks ma peaks oma negatiivsust teistele edasi levitama? Kas jagatud mure on pool mure? Kas hiljem ei või teadmatuses olnud osapool arvata, et kuna sa seda tema eest varjasid, siis sa ei usaldagi teda? Või veel hullem, sa valetasid talle?

(2) Ei, mul ei olnud selle jaoks eesmärki. Ma võib-olla lootsin, et sellise teesklusega haarab minu väline positiivsus võimu sisemise negatiivsuse üle ning ma saan sellest üle. Ma matan tegeliku sisemise negatiivsuse välise teeseldud positiivsuse alla. Kuid kas see pole mitte iseenda petmine?

...