Random põhjus loobumiseks

Ja sellega Ta teebki suure vea - Ta ei suuda asju normaalselt arutada, ilma, et Ta arvaks, et Ma soovin kohe tüli üles kiskuda. Mis tüli kiskumine see on, kui ma tahan rahulikult rääkida? Mis mõttes nagu? Ja siis ürita talle seda selgitada...Võimatu!

Johhaidii

Mis mõtet on tüli üles kiskuda täiesti ebatähtsate asjade pärast? Kas see pakub kuidagi rahuldust? Enda ja teiste päeva ära rikkuda - ma ei näe selles mingit pointi. Saaks ka ilusti öelda ja viisakaks jääda, aga ei. Ikka on vaja agressiivselt ja karjudes...jube..

Olukord:

"Mida sa teed? Ära lõika niimoodi...mh...kui sa ei oska siis las ma teen ise! Nii suured tükid, rikud kogu salati ära. Kas sa ei oska muna lõigata või?" ja see jätkus samas stiilis edasi. Vaielda pole mõtet, kinnisidee jääb kinnisideeks, et maailmas on olemas vaid üks muna hakkimise stiil ning teisiti pole võimalik. Ainult üks arvamus loeb, see on tema oma. Minu omad talle ei sobi, nendest ta lugu ei pea. Arusaamatu, kas siis niimoodi on võimalik elada? Isekus, uhkus, agressiivsus - ei ole tore.

Võimalikult lihtne lahendus:

"Ära lõika palun niimoodi, nii jäävad liiga suured tükid. Tee palun väiksemad, ole hea :)" See oleks vägagi kergelt hoidnud ära vaidlemised ja karjumised. Miks ei suudeta leida lihtsaid lahendusi, miks tahetakse suruda oma stamp-arusaamu peale? Sellel ei ole mõtet. Tagantjärele mõeldes saab sellest iga üks aru, kuid hetkeolukorras tegutsetakse vaid oma kinnisidee pinnalt. See peab muutuma, sest sellise käitumisviisiga ei kaasne kunagi midagi head. Ausalt.