kolmapäev, 31. detsember 2014

Lihtne küsimus = lihtne vastus?

Tavaliselt peab paika väide, et igale lihtsale küsimusele on olemas ka lihtne vastus. Näiteks küsimusele "Mis kell on?" eeldame tavaliselt vastust stiilis "Kell on..." ja siis kellaaeg. Me ei eelda ju vastust stiilis "Noh, kui nüüd alustada aegade algusest, siis on ajaarvamine ning kellaaja mõiste küllaltki lai..." või stiilis "Mida sa pärid? Las see jääda, ma ei taha vastata".

Kui inimene läheb lihtsa ja lihtsalt vastatava küsimuse peale närvi - ta ärritub - siis on tal ilmselgelt midagi varjata. Midagi seesugust, mida ta ei soovi, ei julge või ei taha sinuga jagada. Miks küll? Mis saab selles nii hullu olla? Tahes tahtmata liigub mõte erinevate minevikusündmuste suunas. Tahes tahtmata soovin ma nüüd oma lihtsalt küsimusele veel rohkem vastust. See paneb tõesti imelikult mõtlema, et kuidas inimene ei suuda oma minevikus aset leidnud asjadest avameelselt rääkida. Mis tal siis nii väga seal varjata on, et ta ei julge seda mulle öelda? Jah, just nimelt mulle. Alati, kui minult midagi küsida, siis oodatakse küll kohe vastamist. Ning kui ma sellest keelduda julgen, siis solvutakse hingepõhjani ning vihastatakse. Mida ma siis sarnases olukorras tundma ja tegema pean? Päris veider käitumine. Kui ei saa lihtsale küsimusele isegi vastatud ning seejuures endast välja minnakse, siis peab küll midagi suurt ja tõsist varjata olema. Ning kui juba sellist väikest asja ei taheta rääkida, siis mis saladused ennast seal minevikus siis tegelikult veel peita võivad? Vot selliselt mõttelt olen ma ennast tabanud. Ning enda pealtnäha lihtsalt küsimusele ma pole endiselt vastust saanud.

Häiriv, kohutavalt häiriv. See paneb tõesti mõtlema, et mida saab seal ometi varjata olla? Oleks lihtsalt ära vastanud ja kõik - küsimus lahendatud. Aga ei - on vaja ikkagi endast välja minna ja keerutada. See ei tee asja kuidagi mugavamaks ega lihtsamaks. Küsimust juba nii kergelt ei unusta. See jääb meelde. See jääb veel pikaks ajaks painama. Ning mida sellest siis järeldada? Eks ikka kõige ebameeldivamat, kui isegi pelgalt tõesti nii lihtne küsimus nii raskeks vastata osutub. Päris ebameeldiv olukord.

Lihtne küsimus = lihtne vastus? Ideaalses olukorras küll. Kuid kui inimene soovib asja keeruliseks ajada, siis on võimalik ka olukord, kus lihtne küsimus = võimatu vastus. Nii ongi.

Naiste loogika?

reede, 28. november 2014

Black Friday

Vanarahva kalendri järgi on USA-s populaarne püha "Black Friday" Eestis tuntud kui "Neegripeksupäev". Tol päeval kogunes üle Eesti külarahvas rahvamaja ette kokku ning Külanõukogu eestvedamisel mindi nagu üks mees neegritele külla. Seetõttu on Eesti lipul sinise ja musta värvi järel esindatud just valge, mis sümboliseerib puhastunud rahvast.
"Neegridest vaba Eesti eest!"

teisipäev, 11. november 2014

Miks Mina?

No ma ei tea, kas Mul on tõesti nii suur karma võlg või milles asi, aga miks kuradi pärast peavad sellised asjad just Minuga juhtuma? Kõik on ilus ja siis äkki jälle läheb kogu see ülesehitatud parim elu koos parima inimesega allamäge...

Kas Ma siis ei ole suuteline elama koos armastatud ja armastava inimesega? Miks Ma ei peaks olema? Igaüks ju peaks. Väga ei tahaks uskuda mingeid karma võlgu või karmi saatuse kätt, aga no mis teha. Nüüd vist tuleb hakata uskuma, sest see, mis toimub, ei ole normaalne.

Parim aeg koos parima inimesega võib puruneda millisekundi jooksul...

Tulles betooni võtavad mind vastu kaks rõõmsameelset last. Üks küsib: "Ott, kas Sa lähed Kelise juurde sinna Vääna?"  Teine vastab: "Ta ei ole Kelis, Ta on tädi Kerli..."

Mida Ma siis nüüd tegema pean - vastama, et ei, täna ei lähe. 

Ja elama üksi siin masenduses, samal ajal kui kaks elukogenematut last saavad värvipilte värvida.

"Emme ütles, et Sa kolid varsti oma peika juurde, Ott? On see tõsi?" küsib üks, kui teine samal ajal itsitab.
"Mul ei ole peikat," vastan, tahes oma lause lõpetada, et "Peika öeldakse mehe kohta," kui segatakse vahele: "Tead, mis mu üks sõber kardab või? Kustukummi kardab," mille peale mõlemad pikalt itsitavad.

Laste mõttemaailm lendab erinevates suundades, takistamatult, kuid Mina olen ju siin. Ma ei saa mõtteid kunagi mujale, isegi mitte siin, olles oma toas. Masendus süveneb ja pole mitte midagi teha. Tuleb leppida sellega.

Laste tegevus rõõmustab, kuid väga minimaalselt. Hetkel ei suuda Ma sellele keskenduda ning luban neil vabalt oma asjades sorida. Olgu siis keegi vähemalt õnnelik, et saab minuga koos aega veeta. Kuigi Ma sooviks, et selleks inimeseks oleksid Sina, Mu kallis naine.

Otsused, otsused - miks küll ometi nii?

Ja lapsed värvivad oma pilte edasi, teadmata, mis probleemid neid ees võivad oodata. Hea, aga samas ka halb mõelda.

Kellelegi ei tahaks sarnaseid probleeme soovida, millega Ma pean silmitsi seisma. Armastus on ikka raske ja valulik, kuid selle nimel tasub pingutada! See on siiski maailma parim asi, elada koos Sulle kalli inimesega ja nähes ja kuuldes seda armastust. Seda helisevalt mõnusalt häält iga päev oma kõrval. Ja Te olete toeks - Te olete toeks teineteisele! Suurepärane!

Nälg, veepuudus, sõda - maailmas on nii palju teisi probleeme, kuid Ma valutan südant ning olen pilkases pimeduses oma väikse inimlähedasema probleemiga. On see õige? Antud hetkel tundub, et minu väike mure on ikka tõsine. Tõsiselt tähtis, kuna ma suudan mõelda vaid ühele - Kas me kohtume veel? Kas ma saan oma ainsa ja õige naise tagasi? Kas me suudame liikuda edasi?

Palju küsimusi, kuid vastuseid ei ole. Vastuseid kuskilt ei saa. Eks aeg annab arutust. 

Ma tean, mida Sa tahad ja Ma tean, et Sa tead ka seda, mida Ma tahan. Me soovime koos seda sama asja - üksteiselt. Mõistmist! Hoolt! Armastust!

Elada koos - elada koos Temaga, luua väike armas perekond - vot see on elu mõte!

Jah, ka mina olen olnud üdini vihane ja solvunud, tahtnud karjuda täiest kõrist, kuid siiski leidnud andestamiseks jõudu. Tegelikkuses see nii raske polegi, olen ammu need asjad unustanud. Edasi liikunud paremas usus ning nähes ja iga päevaga rohkem mõistes, et just Tema on see õige. Ma olen andeks andnud kõik vead, sest headus on alati võitnud.

Üheskoos võiduka lõpuni (kuni surm meid lahutab)...

...ja lapsed ikka mängivad.

esmaspäev, 10. november 2014

Väike koduke

Elu Tallinnast väljas on ikka meeletult parem - puhas õhk, vaikus, rahu. Oled paar päeva jälle selles linnadžunglis ning juba igatsed meeletult tagasi...Oeh, ärkad, kuuled läheduses merekohinat ja linnulaulu. Saad astuda hoovis ringi. Võrreldamatu linnaga, kus saad astuda betoonkarbist asfaldile. 

Ei tea, kas tasuks kontakteeruda või hoopis distantsi hoida? Ei oska öelda. Peab laskma emotsioonidel langeda ning ehk juhtub see õige pea. Naiste mõttemaailmast nii või naa aru ei saa.

Väike armas koduke.
Koos Sinuga.
Igatsus.
:(

esmaspäev, 3. november 2014

Avastus

Hetk tagasi avastasin, et ma olen ju sündinud fotograaf. Teadsin seda juba ammu, kuid taasavastasin selle, vaadates vanu fotoalbumeid. Uskumatult suurepärane! <3>

laupäev, 25. oktoober 2014

Ebameeldivalt kurb

Ma pole endale kunagi soovinud suitsetajast naist. Kogu aeg olen vaadanud ja mõelnud, et küll on ikka kole, kui naisterahvas suitsetab. Minu meelest on suitsetava naise nägemine eriti inetu vaatepilt. Koni hambus muudab ka kõige kaunima naise rõvedaks. Inetu värk!

Nüüd, nähes, kui seda teeb Su enda kallis naine, on see mitte ainult ebameeldiv vaid ka kurb. Näha, kuidas su võimalik tulevaste laste ema ennast ja enda sündimata lapsi kahjustab, on lihtsalt kurb. Ma ei soovi, et mu kallile naisele saavad tulevikus laste saamisel saatuslikuks kunagi suitsetatud süütuna tundunud sigaretid. Ma ei soovi, et mu lapstega midagi juhtuks, midagi neid kahjustaks. Samuti hoolin oma naise tervisest ning vaadata, kuidas ta seda tahtlikult ja endale suuresti teadvustamata rikkuda tahab, on kurb. See ei pruugi praegu nii karm tunduda, kuid tegelikkus võib olla teine. Mina igatahes suitsetava naise vingugaasiga mürgitatud lapsi ei soovi. Mõte kõigist negatiivsetest asjadest, mis mu naist tulevikus ees võivad oodata, tekitab ebameeldivust, viha, ängi, kurbust ja mida kõike veel. Miks ma pean seda taluma, igakord, kui ta sigareti süütab? See ei ole ilus, see ei ole meeldiv, see ei ole kuidagi positiivne ei Sulle, ega Su sündimata lastele. 
Võta ennast kas või nende pärast kokku ning teadvusta endale probleemi tegelikke mõõtmeid:

"Meestel on elu selle koha pealt kergem - oled kaks kuud suitsuvaba ja kaine, ning uued ja terved seemnerakud on olemas. Kuid naise puhul tuleb tähele panna, et tavaliselt küpseb igas kuus üks munarakk; seega on igal naisel terve elu jooksul umbes 400 võimalust rasestuda. Ja kui neid aastate vältel tubaka ja alkoholiga hävitada, siis mõtle, mitu võimalust Sul üldse rasestumiseks jääb? Kas sa ikka soovid lapsi saada? Kui jah, siis palun ära hävita oma võimalusi mingi täieliku mõttetusega! Sa oleksid hea ema, kuid suurepärane ema ilma sellise paheta, milleta Sa suudad edukalt elada. Sa oled seda endale juba tõestanud. 
Naise pärand on habras - hoia seda!"

reede, 24. oktoober 2014

Iseendale karjun

"No mida kuradit?"

Ootad, tead, et see tuleb nii mõnus. Nii mõnus ja hea. Vaine, rahulik - Sina ja Mina.

Tuled ja elad ennast koheselt välja, tagasi hoida ei oska, ei või.

"Mida kuradit?"

Ootad ja ootab - "MINE LINNA!"

??

"Sind ma ootan ja Sinuga koos mõnulemist..."

"MINE LINNA!"

Ise tahad koos olla ja saadad minema, karjud, vaidled...

Toimetan, teen, mida iganes vaja - "MIDAGI POLE TEINUD!"

??

Mõtle ja siis mõtle, kas ikka on nii ja kas ikka tasub niimoodi öelda. Talitse emotsioone, kus on see mõistlikus?

"EI, ROHKEM STRESSI!"

Ma sooviks mõnusalt olla, mitte vaielda mingite kahtlast väärtust omavate asjade üle. Eriti mõistlik see ju pole.

Kõiki soove eirad, midagi ei kuula, ühestki pahest ei soovi loobuda, kuid seda, mida sina tahad, seda peab kuulama ja tegema. Su sõna on tugevam seadusest, tugevam kõigest. K o h u s t u s l i k! (Inimõigused ma ütlen, kus on inimõigused :D) Kohusta veel, jah, just seda ma soovin. See oleks hea.
Kas sa ikka iseendast mingil määral hoolid?

Virvarr! - põmm - ja jälle emotsioonid laes ja sõnad väljas...hoia end!

Justnagu...eimillestki?

Vot see, jah see, on armastus :)

neljapäev, 14. august 2014

Kapiluukere(d)

No kellel neid poleks - nimelt mõnda luukere kapis. Mõnel üks, mõnel mitu, mõnel lausa mitu kapitäit. Eks igaüks teab ise, kui palju ning mis suuruses. Milleks meile luukered kapis? Miks mitte lasta neid kapist välja? Kas ükski luukere on kunagi kappi püsima jäänud? Kindlasti, kuid sel juhul mitte kauaks. Ega iga luukere ei pruugi kapist välja pääseda, kuid igal juhul on selge, et kui ainuüksi üksainus luukere välja peaks pääsema, siis sellest tekib paksu pahandust. See on selgemast selge. Mida siis teha? Kas hoiustada neid kuskil mujal peale kapi? Kas nende hoiustamiseks üldse ongi õiget kohta? Keegi ei saa kunagi kindel olla, et ükski luukere kuskilt välja ei karga. Ei saa. Seepärast ongi targem mitte omada kapiluukere(sid). Kuid kas see on võimalik? Kas see on üldse võimalik? Täitsa võimalik...

Igal kapiluukerel on lühikesed jalad. Vahet siis pole, kuidas seda täpselt nimetada. Kas oli mingi häda või mitte. See ei oma mittemingisugust tähtsust. Luukere on luukere ja nii ongi. Kui see lumepall juba ükskord veerema hakkab (loe: luukere kapist välja pääseb), siis pole enam midagi teha. Mingit tagasiteed ei ole. See on kindel. Ta läheb edasi, tuleb sinuga kaasa, enam sul temast loobuda pole võimalik. Ning ühel hetkel jõuab ta kohale sinna, kuhu vaja. Ja sellisel juhul ongi luukere oma toimetused ära teinud ning sinu asi on neid klaarida. Olgugi, kuidas sa seda nimetada soovid. Enam sellel mingit tähtsust ei ole. Luukere on kohal ning kõik on selge. Lumepall on veerenud. Kummitav saladus, kas pole?

kolmapäev, 13. august 2014

Karu < 3 Rebane


Sina, Mina ja Meie

I P

Facebooki suhtlus. Nimelt juba nii ammu kui aasta 2013 alguses. Liventaal ja ÕE, Ylikangas ja kõik muud väga toredad teemad. Kuna Sa tundusid juba alguses väga mõistlik ja mõnus (ma ei tea küll miks) olevat, siis otsustasin Sinuga julgelt oma materjale jagada. Sellist privileegi paljudel ei olnud, seega selline algus tähendas juba midagi head.

II P

Ja suhtlus Facebookis jätkub. Kuidagi Ma hakkan tundma, et Sinus on midagi muud. Peale tavalise suhtluse Ma juba ootan, millal Sa kirjutad, millal Sinuga jälle rääkida saan. Ma ootasin, Ma lootsin Sinuga suhtlusest midagi. Ma ei teadnud veel mida, kuid midagi teistsugust, midagi erilist kui Teistega rääkides seal oli. Ilmselt kõike ei saagi mõtestada, kõike läbi näha. Osa asju lihtsalt on nii nagu nad peavad olema ja lähevad nii nagu nad peavad minema.

III P

Aasta 2013 lõpp, detsember. 

Sinu I S: "Kas Sa oled elus või midagi sellist?" - Ilmselgelt Sa ootasid Mind ja soovisid Minuga rääkida. Sa ei teadnud, kus Ma olen. Sa muretsesid...Nagu näha, oli nüüd mängus juba mingisugune Meie. Minu ja Sinu vahele oli tekkinud teatav "suhe". Teatav igatsus, teatav hoolivus, teatav mure üksteise suhtes.

Sinu II S: "Palun anna mulle teada, et sinuga korras on, et saaksin rahulikuks jääda." - Juba Sa muretsesid Minu pärast vist päris tõsiselt. Hoolid, Sa oled mõnikord üleliigselt hooliv, kuid see on väga armas. Mulle meeldis näha Sinu hoolivust Minu suhtes juba nii alguses. Alles siis, kui miskit suurt veel toimunud ei olnudki.

Kätte jõudis 2014, jaanuar.

Sinu III S: "Tahtsin öelda lihtsalt, et armastan sind.ei ole pahane,tean küll,et ma su tüdruk olen :)" - Mäletan, kui õnnelikuks see sõnum Mind tegi. Tekitas suurepärase tunde, teades, et Meie vahel on kõik jälle korras. Jälle on kõik nii nagu peab olema.

IV P

Alguses oli kõik päris raske. Ma kartsin meeletult palju. Päris arg mees. Kartsin oma tervislike probleemide pärast, kartsin Sulle ja Endale pettumust valmistada. Kartsin Su vanemaid, põgenedes mitmel korral, kui Nad tulid. Kartsin luua kontakti. Kartsin kõike, kuid soovisin väga Sinuga koos olla. Soovisin Su lähedust, soovisin Sind suudelda, Sind hellalt silitada, Sinuga lihtsalt koos olla. Mingi hetk saime teatud probleemid lahendatud, kuid esile hakkasid kerkima uued väiksemad ja suuremad tülid.
Alati üritasin Ma olukorda jutu ja selgitustega parandada. Alati soovisin Ma kõike korda saada. Alati soovisin Ma Sinuga iga hinna eest edasi suhelda. Ma ei andnud alla.

V P

Ma ütlen esimest korda, et Ma armastan Sind. Esimest korda üldse oma elus oma tüdruksõbrale. See oli hea tunne. Mäletan korda, kui olime all diivanil. Ma teadsin juba siis, et Me soovime mõlemad seda üksteisele öelda. Kuid Sa ütlesid, et veel on vara. Jah, see hetk pani südame kiiremini põksuma juba siis. Ma teadsin, et edasi saan Ma armastada vaid Sind ja ainult Sind. Kahepoolne armastus, see on midagi erilist. Midagi, mida väga paljud siin elus kogeda ei saa. Seda ei saa lasta, ei saa. Ma mõtlesin seda alati, kirjutasin Sulle oma tunnetest. Soovisin, et Sul oleks kõik hästi ja hea. Kõik nii, et Meil mõlemal oleks hea.

VI P

Ma saan Su perega tuttavaks. Ma ei karda enam midagi. Ma armastan Sind ja soovin alati Sinuga koos V-Js olla. Ükskõik, kes teine seal ka poleks. Mina ju soovin Sinuga koos olla ja Sina Minuga. Kõik on hästi. Sinu ilusad silmad, Sinu kõige kaunim naeratus, mida Ma võiksingi imetlema jääda, Sinu armas väike nina koos tedretähnidega, Sinu kohevad juuksed, Sinu armsus, kogu Su olek. Suurepärane, lihtsalt suurepärane. Samas ka rebaselikult salakaval ning väga võluv. Sa oled üks veetlev naine, kõige kaunim naine siin maailmas. Minu silmis see on nii. See on ja see jääb nii. Alati.

VII P

Saatuslikud vead. Oh, need saatuslikud vead. Ma luban asju, mida Ma tegelikkuses ei täida. Ma saan võimalusi võimaluste otsa, kuid mida Ma jälle teen? Ikka samad vead, samad lubadused, samad sõnad. Kuidas küll see võimalik on? Sa oled murest murtud, Ma olen masenduses. Miks jälle Ma tegin nii? 
Kuid nagu alati, olen Ma meelestatud vist liigse positiivsusega. Jälle Ma arvan, et kõik saab korda. Jälle Ma loodan, et Sa andestad Mulle. Seda soovin Ma kõige rohkem, seda Ma jälle loodan.
Tõsised sõnad, tõsised teod, Ma kardan, et kõik on läbi. Kõik Meie vahel. Kõik Meie õnneliku armastuse vahel.

VIII P

Mida Ma teen? Mida Ma peaks ette võtma, et seda suurepärast suhet päästa? Ma pean olema hea mees, kindel kui kalju Su kõrval. Ma olengi kalju. Ma olen kindel, et Meie vaheline armastus on õige ning sellest paremat ei leidu. See on maailma parim tunne, ärgates Sinu kõrval. Ärgates V-Js Sinu kõrval. Ma näen neid kauneid silmi kohe esimese asjana hommikul. Selliselt peaks algama iga päev. Ning lõppema Sind hellalt oma kaisus hoides ning vaikselt silitades Sinu uinumist oodates. Sa oled Mu elu armastus. Sa oled parim asi siin maailmas, mis üldse olemas on. Sa oled kõige kallim inimene ning Ma ei soovi sind ealeski kaotada. Ei soovi. Sõnad on öeldud, palju on öeldud. Alati on veel midagi öelda. Küsi ja Ma ütlen. Ja kui Mina küsin, siis palun, ütle ka Sina.

--
Kes teab, mitu P-d siit veel edasi tuleb. Kes teab, kas see armastus jääb püsima. Kes teab, kas Ma olen Ta jaoks ikka piisavalt hea. Kes teab...
--
Pisaraid on valatud, muretsetud on ka, Mu süda on valutanud Su pärast ja Sinu oma Minu pärast. Me oleme olnud koos nii õnnelikud, Me oleme tülitsenud ka. See käib ilmselt loomuliku elu ja suhte juurde. Ma tahan, et kõik saaks korda ning kõik oleks õnnelik ja hea. Ma siiralt tahan seda. Et Su elu koos Minuga oleks parim. Ma tahan pakkuda Sulle ainult ja ainult parimat. Seda kõige õnnelikumat aega. Seda, mida Me koos saame veeta. Seda Ma soovin!
--
Mina igatahes loodan, et kõik saab korda. Jah, seda ma olen alati lootnud ja loodan ka edasi. Sest Ma tõesti ei soovi kaotada midagi nii head, midagi nii kaunist. Ise pean pingutama kõvasti selle nimel, et võita tagasi see, mis alguses oli. Võita tagasi kõik see ilus, mis seitsme kuu jooksul on aset leidnud. 
Loodan, et Sa leiad enda südamest selle killukese armastust, selle killukese hoolivust, selle killukese usku, et Mulle andeks anda Mu teod. Et andeks anda kõik need muretsemised, mida Sa Minu pärast oled pidanud kogema.
Ma tean, et Ma pole viimasel ajal olnud parim mees, nagu ma lubanud olen. Ma tean seda. Tehtut ei saa enam tagasi võtta. Ei saa...


Armastan Sind kõige rohkem maailmas. Kõige kallim oled Mulle. Hoolin Sinust alati. Isegi siis, kui Minu teod seda ei näita. Usu seda, Ma armastan, hoolin endiselt. See on olemas Mu südames. Ainult ning alati Sinu vastu. Ning selles ära kahtle, nendes sõnades ära kunagi kahtle. Sina oled see õige.

Pühendusega K. R.-le.

neljapäev, 7. august 2014

Süda

Mina armastan ainult ühte inimest.

laupäev, 2. august 2014

I g a t s u s

Miks nii külm - miks nii kauge? :/

neljapäev, 17. juuli 2014

Random põhjus loobumiseks

Ja sellega Ta teebki suure vea - Ta ei suuda asju normaalselt arutada, ilma, et Ta arvaks, et Ma soovin kohe tüli üles kiskuda. Mis tüli kiskumine see on, kui ma tahan rahulikult rääkida? Mis mõttes nagu? Ja siis ürita talle seda selgitada...Võimatu!

laupäev, 5. juuli 2014

Johhaidii

Mis mõtet on tüli üles kiskuda täiesti ebatähtsate asjade pärast? Kas see pakub kuidagi rahuldust? Enda ja teiste päeva ära rikkuda - ma ei näe selles mingit pointi. Saaks ka ilusti öelda ja viisakaks jääda, aga ei. Ikka on vaja agressiivselt ja karjudes...jube..

Olukord:
"Mida sa teed? Ära lõika niimoodi...mh...kui sa ei oska siis las ma teen ise! Nii suured tükid, rikud kogu salati ära. Kas sa ei oska muna lõigata või?" ja see jätkus samas stiilis edasi. Vaielda pole mõtet, kinnisidee jääb kinnisideeks, et maailmas on olemas vaid üks muna hakkimise stiil ning teisiti pole võimalik. Ainult üks arvamus loeb, see on tema oma. Minu omad talle ei sobi, nendest ta lugu ei pea. Arusaamatu, kas siis niimoodi on võimalik elada? Isekus, uhkus, agressiivsus - ei ole tore.

Võimalikult lihtne lahendus:
"Ära lõika palun niimoodi, nii jäävad liiga suured tükid. Tee palun väiksemad, ole hea :)" See oleks vägagi kergelt hoidnud ära vaidlemised ja karjumised. Miks ei suudeta leida lihtsaid lahendusi, miks tahetakse suruda oma stamp-arusaamu peale? Sellel ei ole mõtet. Tagantjärele mõeldes saab sellest iga üks aru, kuid hetkeolukorras tegutsetakse vaid oma kinnisidee pinnalt. See peab muutuma, sest sellise käitumisviisiga ei kaasne kunagi midagi head. Ausalt.

reede, 16. mai 2014

Ei arvesta

Igatahes saavad suured asjad ja teod alguse just väikestest asjadest ja tegudest. Kui Ta teab, et mulle mingi asi ei maitse (antud juhul paprika), siis miks Ta seda ikkagi järjepidevalt toitude tegemisel suures koguses kasutab? Kas ta ei soovi minuga arvestada? Kas ma pean hakkama ise omale teist toitu valmistama? Kas ta ei suuda teistega arvestada? Miks? Miks Ta nii käitub, seda ma öelda ei oska. Igatahes võib sellest järeldada, et suhtumine on viimasel ajal suhteliselt ükskõikseks muutunud. Varasemalt Ta ikkagi küsis, et mida Me süüa teeme või mida Ma süüa sooviksin, kuid enam sellist asja ei ole. Varasemalt pakkus Ta erinevaid mõnusaid asju, kuid nüüd on neid vähemaks jäänud. Kas sellest saab järeldada ükskõiksust ja lõtvust, kuna Ta teab, et enam pole mõtet pingutada, kõik on nii nagu olema peab? Kas Ta soovib saada vaid enda tahtmist, arvestamata Minu soovidega?

/Stabiilsus on saavutatud ning enam ei pea nii palju pingutama./
vs
/Stabiilsus on saavutatud ning nüüd peab vähem pingutama./
vs
/Stabiilsus on saavutatud ning enam ei pea üldse pingutama./
?

Kui on vaid sellised valikud, siis tuletan meelde, et pingutama peab siiski. Liigne oma soovide pealesurumine ei too kunagi kaasa head. Ka teistega tuleb arvestada, isegi siis, kui stabiilsus on saavutatud. Ka väikest pingutust märgatakse. Piisav pingutus tagab piisava stabiilsuse säilimise ja hoiab ära liigsed probleemid. Ei tasu olla liigselt enesekeskne, ka sellist väikeste asjade puhul, nagu selleks on paprika. Ausalt, ei tasu...

esmaspäev, 12. mai 2014

PMPP

9.mai. Oli tavaline reede hommik. Vähemalt alguses...

Mõtlesin siis mina musta pesu pesema hakata. Võtsin pesukorvist musta pesu ja asusin seda pesumasinasse paigutama, kui ühtäkki pesumasin tööle hakkas. Üritasin teda siis välja lülitada, kuid nupp ei töötanud. "Johhaidii, mis nüüd siis lahti," mõtlesin ning otsustasin juhtme seinast välja tõmmata. See ka ei aidanud, pesumasin töötas nii mis kole - võib öelda, et lõi lausa tantsu. Üritasin teda koha peal hoida, kuid see erilist tulemust ei andnud. Pesumasina kaas hakkas ka kinni lahti, kinni lahti käima, nii et igale poole pesuruumi põrandale vahutu ja vett pritsis. Umbes poole tunni möödudes sai see tamburai läbi. "Oeh," ohkasin kergendusest ja asusin pesu pesema. Pesumasin võttis seekord pesu lahkesti vastu.

Õhtu saabudes otsustasin internetist uurida, et miks minu pesumasin selliseid imevigureid tegi. Selgus, et sarnase murega inimesi oli peale minu veelgi. Google'i otsing "My washing machine is dancing. What should I do?" oli esimeseks vastuseks Yahoo Answer: "Dance with him. It's washing machines main event of the year". Sellest vastusest otsisin Wikipediast 9. mai tähtpäevi.
Ja voilaa, mis välja tuli. 9. mai on ju Rahvusvaheline Kadunud Sokkide mälestamispäev


FAKT: Pesumasinate lemmiktoiduks on mustad sokid (kõik värvid).

pühapäev, 13. aprill 2014

Üks pada

Teoreetiliselt peaksid vanemad ja elukogenumad naised olema juba sellises elustaadiumis, kus nad teavad, mida nad tahavad, kuidas nad tahavad ja mida selleks teha, et oma tahtmine saada. 
Iseenesest mõistetavalt peaksid nad olema mõistvamad kui noored, veel elu tundmaõppivad noorukid.
Aga mida ei ole, seda ei ole? 
Kuidas nii siis saab, kas lapsik käitumine õigustab probleemidele lahenduse otsimist? Kas vaikimine parandab kõik olukorrad? Milleks põgeneda, kui tead, et see teema tuleb hiljem nii või naa arutamisele?

Vasta ja ma vastan sulle ka!

kolmapäev, 9. aprill 2014

Alkoholiühik (ka grillspetsialist)

Mida see kevad muud on, kui võimalus nina täis võtta ja elust rõõmu tunda! See kolleeg suudab mõelda vaid volbri- ja jaaniöö võtmes, tahab iga päev kuskile “istuma” minna. Kui istumiseks ei lähe, siis joomata ka ei jää ning sageli juhtub, et õhtupoolikul tuleb telefonile kõne, kus juba õpris švipsis ent rõõmus kolleeg on omale siiski kaaslased leidnud ning kutsub sind ühinema. Järgmisel päeval on see kolleeg kas kahtlaselt vaikne ja pahur või — olenevalt akumuleeritud värske õhku ja päikeseenergia hulgast — valmis õhtul jälle “midagi tegema”. Sageli on alkoholiühiku üheks variatsiooniks nn grillspetsialist, kes kevaditi juba varakult vorstikestele mõtlema hakkab. Isegi rõdul sossutamine on tema jaoks grillimine ja ketšupeid on ta juba jõuludest varunud.

 -via Delfi.

kolmapäev, 2. aprill 2014

Eesti pornotööstuse klassika

I "Viimne Intiimnia"

II "Karu Türa"

III "Imeb Marmorvahvlit"

IV "Leiutajateküla Lits"

V "Pederast Katuselt"

VI "Mäeküla Kepimees"

VII "Keisrimunn"

VIII "Pedepapp"

IX "Jan Uuspõld läheb perse"

X "Täna öösel saame taha"

XI "Kuidas elad, Munn?"

XII "Põrgupõhja uus kupeldaja"

XIII "Kunkshoor"

teisipäev, 18. märts 2014

Koolitused kevad 2014

Hei, suhtlushuviline!

Käesolevaga anname teada, et alustame uue loengusarjaga "Suhtlus ilma Facebook'ita - Võimalused teoorias ja praktikas".

Seekordne koolitus keskendub nii tulevaste Facebook'i-suhtlejate kui ka juba kogenud suhtlejate koolitamisele.

Esimeses loengus selgitatakse suhtluse teoreetilist poolt loenguga "Facebook - Suhtlemise alustala". Vastust otsitakse küsimusele, miks on saanud tänapäevases maailmas suhtlemine sotsiaalvõrgustikes nii olulise rolli seoses ajalooliselt tuntud suhtlusviisidega.

Teises loengus "Suhtluse võimalused ja nendega kaasnevad ohud väljaspool veebikeskkonda" anname ülevaate, millised on võimalused suhtluseks väljaspool sotsiaalvõrgustikke ning millised on sellise suhtlusega kaasnevad ohud.

Kolmandas loengus keskendume noortele. Loengusari jätkub loenguga "Turn off chat - mis see on?", kus kogenud IT-spetsialist seletab vestluse sulgemise võimalusi ja selle tagajärgi.

Samuti annab kogenud avalike-suhete juht noortele loenguga "Kuidas alustada suhtlust?" ülevaate erinevatest võimalustest, kuidas on võimalik inimestega suhtlust alustada. Käsitlusele tulevad järgmised küsimused:
1) Kas mina olen võimeline suhtlust alustama?
2) Kellega ma kõige paremini suhestun?
3) Teemad, millega on sobilik vestlust alustada;
4) Praktilised näited elust enesest.

Neljandas loengus keskendume täiskasvanutele loenguga "Tänapäevastes mõistetes orienteerumine", kus veebikonstaabel selgitab veebikeskkonnas tekkinud uudissõnade, lühendite ja enim kasutatud slängi tähendust.

Viimases loengus anname loenguga "Suhtlus internetis versus suhtlus silmast-silma" kokkuvõtliku ülevaate erinevatest suhtlemise võimalustest, nende võimaluste positiivsetest ja negatiivsetest külgedest ning erinevate suhtlusviisidega kaasnevatest riskidest.

Loengusari lõpeb praktikumiga, millega käigus saab iga osaleda proovida,
a) Kuidas alustada suhtlust;
b) Kuidas suhelda väljaspool Facebook'i;
c) Mida teha, kui puudub nupp "Lisa sõbraks";
d) Suulise vestluse praktiseerimine.

!!! KÕIK LOENGUD ON OSALEJATELE TASUTA* !!!

Tule ja võta sõbergi kaasa, sest loenguid peavad tuntud oma ala spetsialistid!


*Tasuta koolitususel on võimalik osaleda isikutel, kes on MTÜ Eesti Suhtluse Areng liikmed. Kolmandatele isikutele on koolituse tasuline, maksumusega 199€ / inimese kohta (Sisaldab õigust osaleda kõikidel loengutel ja praktikumil). Võimalik on osaleda ka üksikutel loengutel ning sellisel juhul on ühe loengu hind 40€.. Praktilise loengu eest tuleb eraldi tasuda 40€. Kõik hinnad sisaldavad KM-i.

esmaspäev, 17. märts 2014

Sekretär Chloe & Võlgade sissenõudja Igor lõbus elu vol 2 - "Puma potased"

Tsauää kõik mu jälgijad või ka järgijad, hihiiii. Täna võtsin mulle eriti armsaks saanud Puma roosad potased ja paiskasin müüki. Väike pildike ka, no on juuu armsad:

 Täitsa jubeee ikka, ei raatsi ültse neid müüja, aga sain omale tellitud uued kätte ;))). Vanad asjad on ikka niiiii armasaks saanud, nuuks nuuks :'( 

Selleks kirjutasingi teile kallid sõbrad väikse luuletuse ka tänase päeva puhul :P
Siit ta tuleb:
Kurbus põletab hinge,
olen väsinud loobumast,
see tekitab ainult lisapingeid - 
mu armsad kallid roosad potased,
nii nunnud olid need,
kuid aeg sai otsa,
ei vaja neid enam oma teel...

Hähää, päris nummi luuletus kukkus välja. Polegi enne niimoodi kirjutanud, peaks proovima, või mis te arvate, muskad? Mjäuhh (LLKK)

Kle olks siis, homme juba uus postitus, kus räägin meie (mina ja Igor muidugi, ää, pff loog ju.) linnaskäigust, hiihihihi.

Tsaupläu kõik muskad ja heiterid sebige edasi kõike, mis liigub. Mina armastan oma meest ja meil on elu paigas :)))))

kolmapäev, 12. märts 2014

Naisevõtt & Viinavõtt

Noo, ega's naisevõtt ja viinavõtt siis päris üts ja sama asi kaa nüüd ei ole.
Lätsin siis mina ühel tavalisel laupäva päeval kosja. Kasitud nii puhtaks, et välja tuli täitsa valge inimene, kes nagu põlekski kunagi tööd teinu. Noo, tunne oli igatähes hää. Haarasin külavahe poest ühe viinakese ka, mitte se kõige odavam, vaid viisaka mulje jätmiseks too keskmisest klassist. Jaa, ajas kohe keelt limpsama, pole toda kvalliteet kraami juba ühti aega saanu.
Noo, kosjaviin põues, seadsin sammud naisukese vanemate juurde.
[...]
Bussini oli veel ühtijagu aega, kui ma peatusesse jõudsin. "Kurat," lõin ma tühja käega õhku. Nimelt olid poolteist päeva poleeritud ja hanerasvaga silutud kingad kõik teepeal ää tolmand. "No missa ütled," porisesin omaette ja võtsin peatuses istet. Võtsin kosjaviina põuest välja ja asetasin enda kõrvale pingile. Eemale märga teelehte otsima minnes, et sellega oma kingad uuesti läikele lüüa, nägin eemalt Ämari-Aadut tulemas. "Etskae, kuhu sina siis tormad?" tundsin kaugelt juba vana tuttava ära. "Ahoii, külamees," sain vastuseks.
[...]
Aaduga koos siis võtsime istet. "Oi, vaat mihuke uhke pudel," osutas Aadu kohe minu kosjaviina peale. "Jaah...," ei saanud ma lausetki lõpetada, kui Aadu juba pärima: "Kuule, teeme väiksed...noh, nii vana aja meenutuseks..," ja jäi mulle oma nooliva pilguga sügavalt silma vaatama. Ohkasin sügavalt ja asusin seletama: "Aadu, Aadu, võta nüüd vähe hoogu maha. Nimelt on tegu kosjaviinaga. Kas sa siis ei näe, kui uhkelt ma riides olen? Parasjagu asusin siin kingadelt tolmu maha lööma. Lähen kosja, vot mis..." Kuid Aadu ei jätnud jonni: "Kosja, mis kosja? Ole nüüd, vana sõbraga saad ikka väikse võtta, küll teepealt saab uue pudelku kaasa haarata. Vaata, " hingas Aadu sügavalt sisse ja põrutas, "naised tulevad ja lähevad, kuid sõbrad jäävad," ja jätkas kohe tempokalt "Mis arvad, ole nüüd meheks ikka..." Kui ma poleks teda katkestanud siis ilmselt oleksimegi sinna vestlema jäänud.
[...] 
"No mis sa teed ära, poleks seda Ämari-Aadut küll olnud vaja kohata..." mõtlesin ma omamisi. Aadu oli vahepeal lubanud samuti Juurus maha tulla ja pudelku eest väikse kopikagi visata. Noh, ega's polnudki midagi, kui kork maha ja viinavõtt sai alguse. Mis see väike viinuška ikka kahele täismehele teeb.
[...] 
Järgmise päeva hommikul leidsin ennast istumas teada tuntud metsatukas, kus kändudest kena istease on moodustunud. Silm seletas, et olin koos Ämari-Aadu, Kungla-Sassi, Kaevu-Kaarli ja Juhkami-Jüriga. No on ikka lugu, kosja jäigi minemata. Ämari-Aaduga sai peatuses viinuška kärmelt kerevahele kummutatud, kuna oli õhus kartus, et buss juba kohe tuleb. Hiljem alles avastasmine, et täna ju laupäv ja graafik oopis teine. Noh, siis oli aega maa ja ilm. Sai Aaduga mitu poevahet käidud ja lõpuks enam silm ei seletanud. See kvalliteet kraam pole võrreldav odavaga. Ilmselt seal rohkem viinuškat ja vähem vett sees. Igatahes, siin ma nüüd istun ja lürpan oma esimest kesvamärjukest...Homme peab seletusi andma akkama, et kus sa jäid ja kus sa olid. Ei jõua seda kisa kohe ära oodatagi...
[...]
Noo, ega's naisevõtt ja viinavõtt ei ole üts ja sama asi.

esmaspäev, 10. märts 2014

Sekretär Chloe & Võlgade sissenõudja Igor lõbus elu vol 1 - "Kevad südames ja laen kaelas"

" Hei, mina olen Kristi, 24-aastane, elan Tallinnas. Muidu kõik sõpsid kutsuvad mind Chloeks nagu see kuulus filminäitleja. Ta nii ilus, pidi täiega minu moodi olema. Nii änksa ju! Nagu pildilt näha,
siis juuksevärv blond, kuid muidu väga arukas. Hariduselt on läbi käidud üheksa pikka klassi, icc. Hetkel töötan sekretärina oma onule kuuluvas firmas. Paljud võivad arvata mis tahavad, aga mulle mu töö meeldib ja mind absull ei huvita mingi suvalise peni klähvimine onja. Keda kotib su arvamus, ei eruta nagu üldse, lol.

Eile just võtsin väikeperelaenu, et omale uus roosa bemm osta. Tsekkige pilti ka:

Issand kui ilus see on, täitsa lõpp nagu...Kutt viskas kroomitud velkarid ka alla, ma olen nii tänulik. Super armas sinust minu pumpkin :PPPP!

Hea, et mu kutt nagu sitaks nutsu teenib, me ei pea nagu kunagi millegi pärast muretsema. Elu on nii super lihtsalt ma ei või:))). Kuttist ka ikka üx pilt siia:
Häh, päris sekso kutt ju(L). Olgu musid kõigile sõpsidele, lükkan bemmile hääled sisse ja tööle minek. Muud rotid haisege ära ja teised heiterid otsige tööd või midagi, ärge kommige siin!!

Tsäu :* "

teisipäev, 4. märts 2014

Õudukas kuubis

Kolmanda Reich'i viirus-needus. Punane hark tagurpidi maas.

Miks?


teisipäev, 11. veebruar 2014

***

Saia pole, võikusid ei saa teha...Savi, tõmban 100 grammi Annekese šokolaadi alla, kärab küll.

esmaspäev, 3. veebruar 2014

***

No sex, no tea.

neljapäev, 30. jaanuar 2014

***

Usutavasti lähevad juba lähitulevikus tõeks Andrus Kivirähu poolt lausutud kurvad ennustussõnad, mille kohaselt saad sa varsti tööd ainult siis, kui suudad tõestada, et pole mitte vastik täiskasvanud hetero (sealjuures valge ja mees), vaid hoopis biseksuaalne habemega rase mustanahaline imik.

esmaspäev, 20. jaanuar 2014

Kalamees võrguga

Inimestel on loomupäraselt olemas erinevad vajadused. Eluks vajalikud põhivajadused, mida ei saa keegi eitada. Samuti vajadused, mis tulenevad isiku sotsiaalsest käitumisest, samuti isikuomadustest, välja kujunenud tavadest ja käitumismallidest. Vajadused võivad olla nii reaalsed kui ebareaalsed, teostatavad või vaid fantaasia viljad. Vajadus võib olla puhtalt mõte, mis ei pruugi kunagi teoks saada. Isik isegi ei pruugi selle teoks saamist objektiivselt ja subjektiivselt tahta, kuid alateadlikult on see vajadus olemas. See võib mõjutada isiku elu, käitumist, suhtlemist.
Siiski on õhus küsimus, et mis asjad liigituvad vajaduste alla ja mis asjad mitte. Sellele vastust otsides tuleb seigelda sügaval ürgmetsas ning kaugel universumi ääremail. Tuleb selgitada välja, miks ja kuidas on tekkinud vajadused teatud asjade järele ning kuidas saab vajadusi liigitada. Seda küsimust pole võimalik üldistavalt käsitleda. Igal indiviidil on kujunenud välja, nagu ka eelpool mainitud, iseseisvad, isikust tulenevad spetsiifilised vajadused. Nende kategoriseerimine ja laiale inimrühmale üldistamine on keeruline, võib öelda, et isegi pea võimatu.
Vajadusi on olemas seinast seina ning kõige lihtsamalt saab neid kategoriseerida:
a) põhivajadused;
b) tunnete põhised vajadused; 
c) sotsiaal-suhtlus vajadused;
d) käitumisvajadused;
e) olemis-vajadused.
See loetelu on lahtine ning alati on võimalik luua kategooriaid teistsuguse käsitluse alusel, kuid põhivajadused on igal juhul ja igast kategoriseeringus alati esimesel kohal. Selle vastu ei saa.
[...]
b) tunnete põhised vajadused. Samuti, on tegemist iga indiviidi jaoks iseseisvalt ja vastavalt isiku iseloomuomadustele käsitletavate vajadustega. Tunded on olemas kõigil, ükskõik siis millisel kujul. Tundeid võib laias laastus jagada positiivseteks ja negatiivseteks. 
b) 4.2. Mehe vajadus flirtida. Kas mehel, kellel on on olemas naine, kes teda armastab, on endiselt olemas vajadus teiste naistega flirtida? Jah, otse loomulikult on see vajadus olemas. Isegi, kui see on õnnelikus olekus elades hetkel võrredest teiste vajadustega allasurutud olekus. See vajadus eksisteerib siiski. Mida teha? Vajadusi on võimalik teadlikult alla suruda, samuti on võimalik käituda ja tegutseda nii, et need vajadused esile ei kerkiks. Tegutsedes ja käitudes vastavalt, saab hoida neid vajadusi tagasi, isegi siis, kui isik ise ei tea, et ta seda tehes neid tagasi hoiab. Vajadused püsivad rahulikult ta alateadvuses ja ei häiri igapäevast elu. Kuid kui siiski häirib? Soovitus naisele: Kui mehe vajadus flirtida (teiste naistega) hakkab tõsiselt häirima, siis ütle seda talle. See on lihtsasti lahendatav, kuna mees, mõeldes läbi oma tegevuse, jõuab peaaegu alati järeldusele, et milleks tal seda vaja, kui tal on olemas armastav ja hooliv naine. Miks ta peaks veel kellegi teisega flirtima. Kas see on vajalik? Kas see on mõttekas? Kas see annab talle midagi juurde? Sellise arutluse korral on tulemiks alati, et ega ikka ei anna küll. Miks ta siis seda teeb? Sest tegu on vajadusega, mis ei kao. See ei saagi kaduda, see elab edasi su alateadvuses. Kui loogiline arutelu on läbitud, saab mees kindlasti aru, et sellisel tegevusel pole mingit mõtet. Pigem tasuks rohkem tähelepanu pöörata oma naisele ning jätta kõrvale see 'süütu flirt', millega ei kaasne mitte midagi kasulikku. See võib pakkuda küll positiivseid emotsioone, kuid seda vaid hetkeks. Kuid naisepoolne armastus pakub ju palju enamat. Need tunded ei ole omavahel võrreldavad. Siis milleks seda teha, kui see mitte midagi juurde ei anna.
Teistsugune on olukord siis, kui vaadelda flirtimist väljaspool vajaduste kategooriaid. Flirtimine ei pruugi olla alati vajadustepõhine tegevus. See võib küll liigituda veel sotsiaal-suhtlus vajaduste kategooriasse, kuid võib ka sealt välja jääda. Flirtimine on samuti vägagi individuaalne tegevus ning flirtimise all peab iga isik silmas erinevat asja. Tegevused, emotsioonid, ilmed, žestid, sõnad - kõik need on iga isiku jaoks erinevad ning üks žest, mida teatud isik käsitleb flirdina võib teise jaoks pakkuda pelgalt nalja. Flirtimise kirjeldamist ja iseloomustamist ei ole võimalik samuti üldistada, vaid tuleb vaadata iga indiviidi käitumistavasid ja harjumusi. Kui flirtimist käsitleda mitte-vajadustepõhise tegevusena, siis selgub, et see on välja kujunenud käitumistava, suhtlusmall, mida isik kasutab teise isikuga suhtlemiseks. Sellisel kujul flirt on üdini ohutu ning isikule ei paku see isegi tavalisest suhtlusest erinevaid emotsioone. See on lihtsalt teatud aja jooksul teatud isikutega välja kujunenud suhtlusharjumused, mille muutmine on sama kerge kui valesti kirjutatud lause õigeks parandamine.
Seetõttu võib kokkuvõtvalt öelda, et olenevalt erinevatest persoonidest, on mehe vajadus flirtida käsitletav nii vajadustepõhiselt kui ka tavalise suhtlustasandi põhiselt. Nende kahe käsitluse erinevuse märkamine ei pruugi olla lihtne, kuid see erinevus on tegelikult vägagi suur. Vaadeldes igat indiviidi iseseisvalt, on üpriski kerge kindlaks teha, kumba kategooriasse saab liigitada just selle isiku puhul flirtimise.
[...]
Kui mees on pühendunud, siis ta on pühendunud. Sellisel juhul ei tasu naisel karta, kas temast jääb mehele väheseks, kas ta ikka suudab täita kõik mehe ootused. Pühendunud, kiindunud ja armastava mehe puhul ei ole need küsimused aktuaalsed. Need võib liigitada absurdi kategooriasse. Kindlasti võib esineda olukordi ja hetki, kus need küsimused üles võivad kerkida. Kuid sel juhul tuleb rahulikult ja ratsionaalselt mõelda, miks see ei peaks nii olema. Kui see nii oleks, kas see mees siis endiselt tahaks ainult temaga koos olla, kas ta siis hooliks temast nii palju, kas ta pööraks siis temale nii palju tähelepanu. Sellele saab vastuseid teada ainult iga naine ise.
[...]
Mehed on nagu kalamehed võrguga, kelle jaoks maailm on suur ja avar ookean, kust hea õnne ja soodsa ilma korral on võimalik nii mõnigi vuntsideta haug võrku püüda. Kuid kõik mehed pole kalamehed. Kõik mehed ei käi ükskõik mis ilmaga kalal. Nende põhimõtted on teised. Nad käivad aeg-ajalt kalal, sest neile meeldib see tegevus, see on ajaviitmisviis. Nad ei lähe kalale teadmisega, et just täna saan ma selle kõige pirakama ja ilusama kala, kellest ma terve elu unistanud olen. Kalapüük võib olla seltskondlik tegevus, kuid võib pakkuda ka üksikute kalurite jaoks head ajaviitmise viisi. Kalapüük võrguga - Sa ei tea kunagi, millal ja missugune kala sinu võrku satub.
-------------------
Usaldust võita on üllatavalt kerge, kuid kaotatud usaldust taastada on väga keeruline.

Mida teeksid Sina?

Ühe talvise piltilusa pühapäeva hommikul tõused Sa üles. Sa tunned ennast puhanuna ning kõik tundub olevat rööpas. Väljas on karge ja lumine, kuid paistab päike. Taevas on pilvitu ning lumi sirendab päikesepaistel. Kõik lootused on kõrgel, kõik tundub olevat ideaalne. Sul on olemas naine, keda Sa armastad. Sul on olemas perekond, kes sinust hoolib. Su elu tundub olevat korras.
-----------------------
Kell 14:30 ütleb Su naine, et Ta armastab sind. Need kaunid sõnad silitavad Su kõrva. Su süda on rahul, Sa tead, et just nii see peabki olema. Sa ei pruugi aimatagi, et see imeilus tunne võib ühe hetkega muutuda. Sellest saab hirm.
-----------------------
Armastuse heaolust saab hirm? Seda Sa poleks ju oodanud. Seda poleks mitte keegi, mitte kuskil oodanud. Kuid Sa tunned seda. See hirm tabab Sind just nagu välk selgest taevast. Hirm, mis paneb Sind mõtlema. Esile kerkivad küsimused - "Kus Ta on? Kas Temaga on kõik korras? Viimati ju oli ja vahepeal pole ka midagi juhtunud. Miks Ta nii käitub?"
-----------------------
Loomulikult Sa küsid, kas midagi on juhtunud? Ta vastab, vägagi tavatult, vägagi ootamatult, et juhtunud on nii mõndagi. Sa eeldad, et Ta räägib neist Sulle, Sa ootad seda, Sa tahad mõista Ta käitumist. Kuid seda ei juhtu. 
Miks Ta ei räägi, miks ometi Ta ei räägi mulle - jah, just mulle - mis on juhtunud. Sa küsid, Sa küsid veel, sest Sa tahad teada. Sa tunned endiselt hirmu, millele lisandub ärevus. See ootav ärevus, mille käigus jõuad Sa läbi mõelda kõik tol hetkel loogilised tunduvad järeldused - "Mis vahepeal juhtuda võis? Kas Ta kohtas vana armastust? Kas Ta jõudis ilusti koju? Kas kõik on korras? Kas Ta on rase? Kas Ta juba räägib?" Kas...kas...kas...lõputu küsimuste jada, millede vastust Sa ei tea.
Kui vastust ei tule, siis jõuad Sa küsimusi süviti käsitleda - "Ei, Ta ei saa seda veel teada. Ta ilmselt magab, kuid miks Ta seda luges, kuid ei vastanud? Mis küll võis juhtuda?..."
----------------------
Ja siis see tuleb. Lõpuks tuleb see kauaoodatud vastus. Su pulss tõuseb, Sa oled ärevalt valmis vastu võtma selle kõige ootamatu, selle kõige-kõige halvema vastuse, mis üldse olla saab ning mille peale Sa kindlasti ise ei tulnud.
----------------------
Tal on reedetud tunne.
----------------------
Reetmine. Juba selle sõna kuulmine tekitab tunde, et Sind on pussnoaga südamesse löödud ning seejärel Sinu peal tallatud. See on hirmus, see on kurb, see on segadust tekitav. "Miks nii? Miks ometi nii?"
----------------------
Sa püüad säilitada rahu nii palju, kui see on tol hetkel võimalik, mõelda ratsionaalselt. Kerides tagasi filmilinti see Sulle ei meenu. Sulle see lihtsalt ei meenu. "Miks? Miks ometi? Ma tahan seda teada, kohe!" Kuid Sa ei suuda seda siiski meenutada, ükskõik kui kõvasti Sa ka ei pingutaks.
----------------------
Sa tunned üle keha ärevust ja kurbust. Su tunded on segased, Sa kardad just seda kõige halvemat. Sa tead, mida Tema tunneb. Sa tead seda kohutavat tunnet, kui Sa arvad ühte, kuid välja tuleb hoopis midagi muud. Sa tead, kuidas see tunne Sind piinaks, Sind algul pühaviha täis ajaks, Sind kurvastaks...See on haavav, isegi ainult mõte sellest, mida Ta tunda võib. See on piinavalt haavav.
----------------------
Sa püüad leida lahendust, sest Sa tead, et see tunne peab kaduma. Isegi mõte sellest tundest peab kaduma, maksku mis maksad. Sa seletad kiirelt, Sa seletad närviliselt, see ei tule Sul välja. Kuid Sa siiski püüad. Sa püüad seda kõigest väest, sest Sa tahad, et see tunne kaoks, nii kiiresti kui võimalik. Seda ei tohiks üldse eksisteerida, ei tohiks.
---------------------
Sa seletad, kuni Sa ise saad aru, kui tobe see kõrvalvaataja jaoks tunduks. Sa ei usu enam isegi oma seletusi, kuigi sisimas Sa tead täpselt, mida Sa sellega öelda tahad. See on Talle selgusetu. Ta mitte ilmaski ei usu seda. Sa seletad edasi, Sa tunned, et Sa pead seda tegema. See ei aita, see ei aita, see ei aita...
---------------------
Sa tahad, et ta mõistaks. Sa tahad seda üle kõige maailmas ja Sa tead, et mõistmine on tee probleemi lahenduseni. Kuid Ta ei mõista, Ta siiski ei mõista.
--------------------
Sisimas Sa nutad, Sa oled vihane nii enda kui ka teiste peale. Sa mõtled, mida ma tegin, mis ma tegin, millal ma tegin? Kuidas nii saab, on see üldse võimalik? Jah, loomulikult on. Kuid seda Talle seletada, see on võimatu. Sa loodad, et emotsioonidest tingitud mõtted ja arvamused muutuvad objektiivseks. Millal, Sa ei tea. Kuid Sa loodad seda, sest mitte midagi muuta Sa enam ei saa. Sa üritad seletada, kuid sellest on vähe. Sa tead seda, Sa tead seda ise kõige paremini.
--------------------
Sa tahad tagasi seda tunnet, mis valdas sind sel piltilusal pühapäeva hommikul. Sa tahad, et kõik oleks ideaalses korras. Kuid ideaalset maailma pole olemas. Kas Ta üldsegi tahab leida lahendust? Kas Ta tahab seda või nüüd on kõik? "EI, EI, EI - See ei saa selliselt lõppeda. See lihtsalt ei saa." Sa tead, Sa mõtled, Sa loodad, kuid sisimas valitseb hirm. "Kas nüüd ongi lõpp? Kas see probleem ei pruugigi kunagi lahendust leida?" "EI, EI, EI - See peab leidma lahenduse. See lihtsalt peab, sest see kõik tundub nii hea, nii õige..."
-------------------
"Mida teha, mida küll teha?" Sul saavad otsa mõtted, Sa lihtsalt oled oma valus, Tema enda omas. Te olete. Sa tead, et Ta on üks paras juurikas. Sa tead seda. Seega, pead Sa ise tegutsema. Kuid see on võimatu. Kuidas Sa muudad seda tunnet Ta sees? Kuidas Sa seda saad teha? Ei, siin ei piisa enam seletustest. Ei, siina ei piisa enam vabandustest. Ei, ta võib-olla ei soovigi Sind enam kunagi näha. Kuid Sa loodad. Sul on jäänud veel üks asi - lootus. Tol hetkel ei ole lootus lollide lohutus. Tol hetkel on lootus ainuke asi, millest Sa veel kinni suudad hoida. Need ilusad mälestused; need tunded, mis püsivad. See kõik on olemas. See kõik on endiselt olemas, kui vaid kaoks see probleem... 
------------------
Lootuses, et Ta siiski tahab Sind veel näha. Lootuses, et Ta tahab leida seletust. Lootuses, et ta usub Su siiraid tundeid. Lootuses, et Ta ikkagi mõistab seda. Lootuses, et kõik saab korda. Just selles lootuses elad Sa praegu...
------------------
Vastuseta küsimusi on palju. Kuid Sa tead, et tegelikkuses on olemas palju suuremaid probleeme. Sa tead, et küsimused ootavad vastuseid. Sa tead, et Sa teed kõik selleks, et see olukord lahendada. Kuid siiski, Sa kardad. Sa väga väga kardad. Sa elad teadmatuses. Sa tahad teha nii palju asju, nii paljut muuta, kuid Sa ei saa. Sul jääb üle vaid armastada, uskuda, loota...Loota, et kõik saab siiski korda....
-----------------
Sa armastad, Sa usud, Sa loodad...