Praegune maailm nõuab inimeselt kindlasti haritust ja spetsiifilisi oskusi. Maailmas on hetkel kõrgelt väärtustatud oskustöölised, kes on oma ala spetsialistid. Tööpakkumistest pea 60% moodustavad hetkel oskustöölistele suunatud kuulutused. Tuleb olla oma ala professionaal ja omada vastavat kvalifikatsiooni tõendavat dokumenti selleks, et teenida piisavalt ja elada inimväärikat elu. Loomulikult on suurenev puudus ka kõrgharidusega inimeste järele. Kui 10 aastat tagasi võis hõlpsasti hakkama saada ka keskharidust tõendava paberiga, siis enam see nii lihtne ei ole. Tasemed on tõusnud ja maailm vajab helgeid päid, sest kogu kõrgelt arenenud seadmete ja masinate arendustöö on muutunud ülimalt keeruliseks. Tulevasi põlvi tuleks aktiivsemalt suunata õppima kutsekoolidesse, sest spetsialistide vajadus kasvab pidevalt tänu maailmas elavate inimeste suurenevale tarbimisvajadusele.
Saatus ei ole enam määrav, üksikisiku iseseisvus on tähtis. Lähiminevikus olid välja kujunenud kindlad perekonnamudelid. Kui isa oli arst, siis ka pojast pidi saama arst. Kui ema oli muusik, siis ka tütrest sai muusik. Hetkel see nii kindlalt reglementeeritud ei ole. Tänu globaliseerumisele on piirid avatud ja iga persoon peab olema ülimalt iseseisev, et elus hakkama saada. Enam ei ole nii määravaks asjaolu, kas su isa on arst või ehitaja. Tuleb ise olla aktiivne ning õpihimuline, oma sihid tuleb paika panna varakult ja mitte lasta end mõjutada sellest, kes on su vanemad. Igaüks peab leidma omale just selle tee, mida mööda ta tahab minna. Etteotsustatud tuleviku aeg on läbi, igaüks on oma saatuse sepp.
Tähtis on omada võimet ja suutlikkust oma tegude eest vastutada. Kogu maailm, kõik riigid – praktiliselt kogu meie elu on paika pandud seadustega. Seadused ja määrused, õigused ja kohustused, saadavad meid igapäevaselt. Nendest kinni pidamise kord on range, igale eksimusele järgneb karistus. Käesoleval momendil elades peab inimene olema võimeline oma tegude eest ise vastutama ja tundma kehtivat seadusandlust. See võib olla abiliseks rasketes situatsioonides nagu inimeste vastu suunatud kuritegevus või olla kodanikele kaitseks välismaal reisides. Iga isik peab järgima kindlat seaduspära. Kui tegid, siis julge seda ka tunnistada ning enne mõtle ja alles siis ütle.
Üheks peamiseks nõudmiseks pean ma aga hoolivat suhtumist oma lähedastesse, sest nemad on alati kõige suuremateks toetajateks ja abistajateks eesmärkideni pürgimisel. Minu vanemad, õed, vennad, lapsed, sugulased – nemad on alati abiks, kui mul neid just parasjagu vaja on. Ilma nendeta ei oleks ma kindlasti nii kaugele jõudnud. Vanemate juhtimisel ja abistamisel on läbitud konarlik põhikool. Põhiharidus on aga edasise elu alustala. Sealt edasi juba õppimine gümnaasiumis ja kõrgkoolis. Alati tuleb lugupidavalt suhtuda oma lähedastesse, sest nemad armastavad sind kõige rohkem ja toetavad sind igas olukorras, ükskõik mis situatsioonides. Tähtis on hoida sugulussuhteid ja mitte neid eirata, kuna niigi integreeruvas maailmas on peretraditsioonid ja kombed hävinemas ning nende säilimise nimel tuleb kõvasti pingutada.
Kui inimene seab endale kindla eesmärgi, peab ta olema piisavalt haritud, et oma tegevus läbi mõelda ja lõpptulemus saavutada. Tuleb suuta uskuda ja loota paremasse homsesse ning võtma arvesse ühiskonnas toimuvaid muutusi. Perekonda ja sugulastesse tuleb suhtuda suure austusega, sest just nemad on toetuspunktiks raskuste ületamisel. 21. sajandist ei tohi saada üksikute inimeste sajand, nagu seda on ennustatud. Tähtis peab olema koostöö ja valmidus võtta vastutust oma tegude eest.