neljapäev, 24. veebruar 2011

kolmapäev, 23. veebruar 2011

23.02.

Hea uudis ootas mind koju tulles ees facebooki postkastis:

" Tere Ott,

Palju õnne! Võitsid pääsmed neljale koos 36 Eurose baarikrediidiga täna õhtuks (pean silmas ikka kolmapäeva :) ) Club 360sse Drum & Bass Insomniale.

Võidu saad kätte peole minnes ööklubi kassast dokumendi alusel.

Pidu algab kell 23.00 ja kestab kuni rahvas kestab.

Insomnial näeme! "

Võitudega on nii, et mõni periood võidan ma alati, mõni periood mitte üldse. Aga vot neid perioode ma täpselt ei tea, selles on konks.


Mina, ajakirjanikuks? Mby. Neli artiklit ilmunud Delfis:

1) http://noortehaal.delfi.ee/news/kool/uudne-lahenemine-koolitoole-labi-meedia-lillekula-gumnaasium-teeb-silmad-ette-teistele-eesti-koolidele.d?id=36355815

2) http://noortehaal.delfi.ee/news/in/anna-teada-mida-kasulikku-saaks-teha-maha-sadanud-lumega.d?id=36405871

3) http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/napunaiteid-teenindajale-jalgi-varitse-ja-ole-kiire.d?id=39067501

4) http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eesti-ajakirjanduse-erinevus-jannseni-ja-ipadi-ajal.d?id=40803240

Viimane on praktiliselt kirjand, mille sinna kopisin. 80 punktiline kirjand, mis Delfis lugejatele erilist huvi ei paku, kui vaadata lugejanumbreid.


Tänasest siis selleks korraks külmapühad läbi, pidupäevad alaku! .)
Vanaema 60. juubel, Eesti Vabariigi 93. sünnipäev...


KD with a black skirt. (hit me! :D)


-[Hit the Road Jack. One Way or Another.]


Palju õnne kõigile Eesti Vabariigi aastapäeva puhul!
Elagu!

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Ajakirjandus tänases Eestis.

Kui Johann Voldemar Jannsen 1857. aastal Perno Postimeest välja andma hakkas, ei teadnud veel keegi, mida toob tulevik Eesti ajakirjanduse jaoks. Kuigi välismaal anti ajalehte välja juba trükipressi leiutamisest saadik, oli see Eesti jaoks väga uuenduslik. Kuidas on ajakirjanduse roll Eestis läbi aja muutunud?

Eestis hakati 19. sajandi keskpaigal J. V. Jannseni eestvedamisel välja andma eestikeelset perioodilist nädalaväljaannet. Sellega pandi alus Eesti ajakirjandusele, mis on säilinud tänapäevani. Isegi esimese ajalehe nimi on jäänud siiani samaks, ainult kujundus ja sisu on muutunud.

Kui tollal oli Eestis vaid üks väljaanne, mis ilmus kindlalt ja järjepidevalt, siis tänaseks päevaks on neid turule siginenud mitmeid. Kuulsaimad peale Postimehe on ajalehtedest kindlasti Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress. Ajakirjade valik on veel laiem kui ajalehtede oma ja siinkohal on väga raske välja tuua kindlaid müügiliidreid. Igatahes on selge, et ajapikku on ajalehtede ja ajakirjade valik tunduvalt suurenenud.

Kui kunagi välja antud Postimehes puudus reklaam ja edastati vaid kohalikke sündmusi, siis tänapäeval on uudiste mahukus ja reklaami osakaal tunduvalt suurenenud. Ajalehtedel on iga päev kindel peauudis, millest kirjutatakse pikemalt. Samuti kasutavad ajalehed erinevaid rubriike, et olla lugeja jaoks paremini organiseeritud. Päevalehtedes olevad põhilised rubriigid on kohalikud uudised, kultuur, sport, välisuudised ja meelelahutus. Ajalehed on oma mahult tunduvalt suurenenud, sest pidevalt muutuvas maailmas on uudiste levik globaalne ja kiire. Infotehnoloogia kaasabil on tänapäevastes ajalehtedes palju uudised, mis puudutavad välismaailma. Vanasti ei olnud see kuidagi võimalik ja kajastada tuli vaid kohalikke sündmusi.

Tänapäeva ajakirjandusest rääkides ei saa kindlasti üle ega ümber internetipõhisest ajakirjandusest. Paljudel ajalehtedel ja ajakirjadel on olemas oma koduleheküljed, mille külastatavus kasvab iga päevaga. Maailm on kiiresti arenev ja lähitulevikus võib käes olla päev, mil paberkandjad kaotavad üldse oma rolli. Kõik lehed, mida hetkel antakse välja paberkandjal, kolivad internetti ja tekivad keskkonnad, mille lugemise eest küsitakse raha. Hetkel see õnneks veel nii ei ole.

Hetkel on ajalehed internetis üleval tasuta ning lugemiseks kättesaadavad kõigile. Iga internetikasutaja saab neid igal ajal vabalt ja piiramatult lugeda. Sisu võib küll erineda paberlehe omast, kuid tavaliselt on internetipõhine ajaleht tunduvalt aktuaalsem ja pildirohkem, mis on lugejale kindlasti meelepärasem. Samuti on tekkinud mitmed iseseisvad keskkonnad, mis ei anna välja paberkandjal lehti. Eestis asub hetkel juhtpositsioonil domeen delfi.ee, mis tegeleb uudiste edastamisega, kuid ajalehte paberkujul välja ei anna. Samuti on see lugejatele tasuta. Tekib küsimus, kust saab Delfi raha oma saidi üleval hoidmiseks ja ajakirjanikele raha maksmiseks.

Siinkohal tuleb mängu reklaam. Portaal delfi.ee peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul külastab Delfit üle 100 000 inimese päevas ja seega on sinna reklaampinna rentimisest saadav tulu piisav, et saiti käigus hoida.

Reklaamist on saanud ajakirjanduse lahutamatu osa. Iga ajalehe ja ajakirja lehekülgetelt võib leida palju reklaami. See on tingitud suurtest lugejanumbritest, mis aitavad reklaamil kiiresti levida. Samuti on reklaampinna eest väljakäidavad summad väga suured, mis toovad kasu nii lehe väljaandjatele kui ka reklaamitavatele toodetele.

Hiljaaegu on tekkinud uus suur trend, mis on maailmas aktiivselt oma kohta võitmas. Selleks on ajalehtede lugemine iPadist. iPad on Apple'i uus tahvelarvuti, mis on loodud asendamaks paberlehti ja raamatuid. Toode tuli Eestis müügile poole aasta eest ning selle kasutajate hulk on hetkel juba paari tuhande ringis. Eesti Ekspress on iPadile juba oma ajalehe teinud, samuti pakub oma iPadi versiooni Eesti Päevaleht. Postimees ja Äripäev selle meeletut edu veel ei usu, kuid on valmis koheselt oma väljaannetega ümber kolima, kui selleks vajadus tuleb. Tehnika areng loob ajalehtedele uued võimalused ja suunad, mille poole püüelda.

Ajakirjanduse areng on viimastel aastatel olnud väga kiire. Seda põhiliselt tänu infotehnoloogilisele arengule ja globaliseerumisele. Kui 160 aastat tagasi oli Eestis vaid üks ajaleht, siis tänaseks on neid juba raske kahe käe sõrmedele ära mahutada. Loomulikult on tähtsal kohal ka internetipõhine ajakirjandus. Ajakirjandus on pidevalt arenev ja selle roll ühiskonnas on väga mõjuvõimas.

pühapäev, 20. veebruar 2011

***

Ma kirjutan ainult siis, kui mul tuju on. Või kui mul mingi enda arust hea idee tuleb, mis muidugi teiste arust ei pruugi kuskile kõlvata. See, et ma kirjutan üks päev ühest emotsioonist, mis tekkis mul hetke ajendil Kuud vaadates ei tähenda, et iga kord Kuud nähes ma niimoodi mõtlen. Absoluutselt mitte. Tavapäraselt ma lihtsalt kõnnin ja näen Kuud ja pole midagi.
Kui keegi arvab, et see on ju nii loogiline. Sellest pole üldse mõtet kirjutata. Milleks seda nüüd vaja oli? Täielik idioot.
Siis palun, feel free to comment. Aga mis on ühe jaoks mõttetu on teise jaoks mõttekas. Selge!?

.[Hetkel ei toimugi midagi. Külmapühad, väljas mingi -20, vahepeal isegi üle -30ne. Päris külm. Päike paistab, lund on palju. Mina olen natukene tõbine. Kurk on täiega valus, köha, nohu. Eile õhtul oli ka palavik. Tundub, et ma ei saagi see aasta ilma haiguseta läbi :( Eelmine ja üleemine ja aasta enne seda on see õnnestunud suurepäraselt. Aga tegelikult polegi see mingi haigus. Kerge külmetus vaid, millest võitu saada on ülikerge.

Mis siis veel? Hetkel vist midagi. Kolm lühikest päeva ja siis saab jälle puhata. :))

reede, 18. veebruar 2011

18.02.


Pilvitu taevas. Täiskuu. Planeet Taevakeha, mis asub Maast 384 400 km kaugusel.
Võrratu, müstiline, imeline...!

pühapäev, 6. veebruar 2011

neljapäev, 3. veebruar 2011

Hi, Honey, I'm Home...

-- Tere õhtust, kallis.
- Õhtust.
-- Kuidas sul tänane päev siis möödus?
- Täitsa rahulikult. Magasin kella üheteistkümneni, nii hea uni oli. Pärast käisin poodides ja selles uues kvartalis jalutamas. Kuidas tööl oli?
-- Ahh, ei midagi uut. Rutiinne nagu ikka. Kas süüa ka saab?
- Kohe saab valmis.
-- Mida siis täna oodata on? Lõhnad on küll väga head.
- No mis sa arvad, mis seal ahjus küll on?
-- Tundub nagu kana või midagi.
- Ei, see on lambaliha punase veini kastmes.
- Oo, sa suudad mind iga päev üllatada.
-- ....
-------------------------------------------
- Kuidas toit maitses?
-- Polnud viga, kui siis natukene kuivavõitu...
- Kuiv? Liha seisis marinaadis mitu tundi. Minu meelest oli see täpselt parajalt mahlane.
-- Kui sa nii arvad, kallis.
- Mis mina arvan? Ma arvan, et sa oled liiga pirtsakas ja iga minu tehtud toidu kohta on sul midagi öelda. Kunagi ei sobi midagi. Alati on kas liiga kuiv või liiga toores või liiga soolane. Kurat, tee ise kunagi süüa, siis vaatame, kuidas see sul välja tuleb!
-- Miks sa karjud mu peale, ega ma siis paha pärast...
- Jajah, räägi, räägi...
-- Kallis...
-------------------------------------------
-- Kallis, palun ära ole solvunud. Toit oli tõesti väga maitsev. Sinu toidud on alati kõige paremad. Isegi peened restoranid ei paku nii head toitu kui sina. Tule nüüd mõistusele, kallis.
- Mis kallis, räägid seda praegu ainult suusoojaks. Homme teed sina süüa ja kõik, eks vaatame siis, mis välja tuleb!
-- ...
------------------------------------------
- Miks sa nii hilja koju jõudsid? Pidid kella kuueks kodus olema ju...
-- Kuueks? Kuna täna pidin mina süüa tegema, siis ma ei tulnud õhtusöögi ajaks. Tegin tööl natukene homseid asju ja käisin poest läbi, et toiduaineid osta. Minu aja järgi on täna õhtusöök kell kaheksa.
- Kaheksa? Ma tahan siis varsti juba magama sättima hakata. Kas sa tead, et enne magama minekut pole kasulik süüa? See talletub ju rasvana. Kas sa tahad omale paksu naist? Ma arvan, et ei taha. Niigi on mul juba nii paksud sääred ja sina kavatsed seda veel paksemaks muuta. Mõtled sa ka üldse või...?
-- Aga ise sa käskisid mul täna ise süüa teha. Oleksid sa ise teinud, oleks kõik korras olnud. Minu plaani järgi algab õhtusöök kell kaheksa ja kõik.
- Mina käskisin? Ahh, et mina käskisin? Kes hakkas eile halama, et liha on kuiv nagu kõrb ja see ei kõlba kuskile? Mina või? Nüüd tuled siin mind süüdistama??? Ma ei tahagi süüa.
-- Tore, sest ma ostsin külmutatud pitsat, mis sulle nii kui nii ei meeldi.
- Sul oli siis algselt juba plaanis teha toitu, mis mulle ei maitse? Mis mees sa selline oled? Issand jumal küll...
-- Vot selline mees olengi.
----------------------------------------------

-- Õhtust, kallis.
- Tsau.
-- No, mis head sa täna siis süüa oled teinud?
- Pese käed, istu lauda, saad kohe teada - toit on peaagu valmis.
-- ...
-----------------------------------------------
-- Mis see nüüd on?
- See on minu uus menüü. Harju ära, sa hakkad seda nüüd iga päev nägema.
-- Misasi? Mingi roheline? Dieedil oled või?
- Olengi.
-- Kus siis liha on? Kas ma pean koos sinuga dieedil olema?
- Kui sooja toitu ei taha, otsi midagi külmkapist, seal peaks olema paar päeva vana salat ja mingi vorstijupp on ka.
-- ...
------------------------------------------------
-- See on lausa rõve, täiesti maitsetu.
- Minu meelest kohutavalt maitsev.
-- Mis asi see on?
- Hautatud köögiviljad. Ilma soola ja õlita, sest need teevad paksuks.
-- Köögiviljad? Sellest ei saa üldse kõhtu täis...
- Ära vingu ja söö või otsi omale midagi külmkapist.
-- ...
------------------------------------------------

-- Kallis, kaua see pull sul jätkub? Palun, lepime ära.
- Mis asi jätkub? Kas me oleme tülis või? Mina küll midagi ei tea, ma olen lihtsalt dieedil.
-- Kallis, su figuuril pole mitte midagi viga, sa oled kaunis nagu alati.
- Kaal räägib küll teist juttu.
-- Sinu mehe arust oled sa ilus ja kaalu jutul pole siinkohal üldse tähtsust.
- Minu jaoks on.
-- ...

------------------------------------------------
-- Ma palun sind, kallis, lepime ära.
- Kõik on korras, me ei ole tülis olnudki.
-- Aga miks sa siis enam head ja hõrgutavat liha ei tee?
- Ma ei taha, see muutuski kuidagi rutiinseks. Proovime vahelduseks midagi muud, mis hoiab ka kaalu normis.
-- Kas ma pean siis juurikatest elama hakkama?
- Kui minu toit ei maitse, tee ise süüa.

-----------------------------------------------
-- Tere õhtust, kallis.
- Õhtust.
-- Mis täna õhtuks süüa on?
- Täna? Kas sa siis lõhnast aru ei saa?
-- Kas mingi kana või midagi?
- Ei, see on pardifondüü koorese kastmega.
-- Mmmm, lõhnad on küll imelised.
- Pese käed ja tule lauda, toit on kohe valmis.
-- ...
----------------------------------------------
-- Oi, sa suudad mind iga päevaga aina rohkem üllatada. Toit oli võrratu. Viis lausa keele alla.
- Kas ei olnud liiga kuiv või liiga soolane?
-- Ei, kallis, kõik oli täpselt paras.
- Tore kui maitseb.

kolmapäev, 2. veebruar 2011

***

- Selline ilm nagu täna ei saa küll mitte kellelegi meeldida.
-- Saab küll.
- Ega ikka ei saa.
-- Aga mulle meeldib tänane ilm.
- Kuidas see võimalik on? Vaata välja - ainult kohutav vihma ja lume segu. Tänavad on libedad nagu liuväli ja seal käia pole võimalik. Üritades seal liikuda saavad su jalad märjaks ja ka kukkumine on väga tõenäoline.
-- Mis siis? Vaata kui suured need lumehelbed on. Ja kui kenasti nad tuule käes lendlevad. Suurepärane ilm!
- Ei, ma ei nõustu sinuga absoluutselt. Lausa eluohtlik on väljas liikuda.
-- See on ohtlik ainult su peas. Mine välja ja sa näed, kui kaunis see tegelikult on. See kaunidus kaalub üle kogu selle libeduse ja isegi porised tänavad. Ära vaata ainult oma jalge ette, vaata kaugemale. Vaatle taevast, linde puudel, neid töntsakaid lumehelbed, mis tuule käes nii kergelt lendlevad....Oeh, see on lausa võrratu!
- Ei saa aru. Minu meelest on olemas küll palju paremaid ja ilusamaid ilmu.
-- Iga päeva tuleb nautida ja sellest viimast võtta.
- Seda küll. Aga kas siis peab ka iga ilma nautima ja sellest viimast võtma? Isegi kui sajab nagu oavarrest või möllab raju torm?
-- Otse loomulikult!
-Minu arust mitte. Aga kes sa üldse oled, et mulle nii tuliselt vastu vaidled?
-- Mina? Mina olen Mitte Keegi.

teisipäev, 1. veebruar 2011

***

Mulle meeldib naer,
Mulle meeldib armastus
Mulle meeldib kõik see,
Mis meie sees on kaunist veel
Mulle meeldib puutumata loodus
Meeldib olla noor
Ja oma rahvaga mul meeldib olla koos.




[Justament - Vangile Ei Meeldi Trellid]