neljapäev, 24. veebruar 2011
kolmapäev, 23. veebruar 2011
23.02.
" Tere Ott,
Palju õnne! Võitsid pääsmed neljale koos 36 Eurose baarikrediidiga täna õhtuks (pean silmas ikka kolmapäeva :) ) Club 360sse Drum & Bass Insomniale.
Võidu saad kätte peole minnes ööklubi kassast dokumendi alusel.
Pidu algab kell 23.00 ja kestab kuni rahvas kestab.
Insomnial näeme! "
Võitudega on nii, et mõni periood võidan ma alati, mõni periood mitte üldse. Aga vot neid perioode ma täpselt ei tea, selles on konks.
Mina, ajakirjanikuks? Mby. Neli artiklit ilmunud Delfis:
1) http://noortehaal.delfi.ee/news/kool/uudne-lahenemine-koolitoole-labi-meedia-lillekula-gumnaasium-teeb-silmad-ette-teistele-eesti-koolidele.d?id=36355815
2) http://noortehaal.delfi.ee/news/in/anna-teada-mida-kasulikku-saaks-teha-maha-sadanud-lumega.d?id=36405871
3) http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/napunaiteid-teenindajale-jalgi-varitse-ja-ole-kiire.d?id=39067501
4) http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/eesti-ajakirjanduse-erinevus-jannseni-ja-ipadi-ajal.d?id=40803240
Viimane on praktiliselt kirjand, mille sinna kopisin. 80 punktiline kirjand, mis Delfis lugejatele erilist huvi ei paku, kui vaadata lugejanumbreid.
Tänasest siis selleks korraks külmapühad läbi, pidupäevad alaku! .)
Vanaema 60. juubel, Eesti Vabariigi 93. sünnipäev...
KD with a black skirt. (hit me! :D)
-[Hit the Road Jack. One Way or Another.]
Palju õnne kõigile Eesti Vabariigi aastapäeva puhul!
Elagu!
esmaspäev, 21. veebruar 2011
Ajakirjandus tänases Eestis.
Kui Johann Voldemar Jannsen 1857. aastal Perno Postimeest välja andma hakkas, ei teadnud veel keegi, mida toob tulevik Eesti ajakirjanduse jaoks. Kuigi välismaal anti ajalehte välja juba trükipressi leiutamisest saadik, oli see Eesti jaoks väga uuenduslik. Kuidas on ajakirjanduse roll Eestis läbi aja muutunud?
Eestis hakati 19. sajandi keskpaigal J. V. Jannseni eestvedamisel välja andma eestikeelset perioodilist nädalaväljaannet. Sellega pandi alus Eesti ajakirjandusele, mis on säilinud tänapäevani. Isegi esimese ajalehe nimi on jäänud siiani samaks, ainult kujundus ja sisu on muutunud.
Kui tollal oli Eestis vaid üks väljaanne, mis ilmus kindlalt ja järjepidevalt, siis tänaseks päevaks on neid turule siginenud mitmeid. Kuulsaimad peale Postimehe on ajalehtedest kindlasti Eesti Päevaleht ja Eesti Ekspress. Ajakirjade valik on veel laiem kui ajalehtede oma ja siinkohal on väga raske välja tuua kindlaid müügiliidreid. Igatahes on selge, et ajapikku on ajalehtede ja ajakirjade valik tunduvalt suurenenud.
Kui kunagi välja antud Postimehes puudus reklaam ja edastati vaid kohalikke sündmusi, siis tänapäeval on uudiste mahukus ja reklaami osakaal tunduvalt suurenenud. Ajalehtedel on iga päev kindel peauudis, millest kirjutatakse pikemalt. Samuti kasutavad ajalehed erinevaid rubriike, et olla lugeja jaoks paremini organiseeritud. Päevalehtedes olevad põhilised rubriigid on kohalikud uudised, kultuur, sport, välisuudised ja meelelahutus. Ajalehed on oma mahult tunduvalt suurenenud, sest pidevalt muutuvas maailmas on uudiste levik globaalne ja kiire. Infotehnoloogia kaasabil on tänapäevastes ajalehtedes palju uudised, mis puudutavad välismaailma. Vanasti ei olnud see kuidagi võimalik ja kajastada tuli vaid kohalikke sündmusi.
Tänapäeva ajakirjandusest rääkides ei saa kindlasti üle ega ümber internetipõhisest ajakirjandusest. Paljudel ajalehtedel ja ajakirjadel on olemas oma koduleheküljed, mille külastatavus kasvab iga päevaga. Maailm on kiiresti arenev ja lähitulevikus võib käes olla päev, mil paberkandjad kaotavad üldse oma rolli. Kõik lehed, mida hetkel antakse välja paberkandjal, kolivad internetti ja tekivad keskkonnad, mille lugemise eest küsitakse raha. Hetkel see õnneks veel nii ei ole.
Hetkel on ajalehed internetis üleval tasuta ning lugemiseks kättesaadavad kõigile. Iga internetikasutaja saab neid igal ajal vabalt ja piiramatult lugeda. Sisu võib küll erineda paberlehe omast, kuid tavaliselt on internetipõhine ajaleht tunduvalt aktuaalsem ja pildirohkem, mis on lugejale kindlasti meelepärasem. Samuti on tekkinud mitmed iseseisvad keskkonnad, mis ei anna välja paberkandjal lehti. Eestis asub hetkel juhtpositsioonil domeen delfi.ee, mis tegeleb uudiste edastamisega, kuid ajalehte paberkujul välja ei anna. Samuti on see lugejatele tasuta. Tekib küsimus, kust saab Delfi raha oma saidi üleval hoidmiseks ja ajakirjanikele raha maksmiseks.
Siinkohal tuleb mängu reklaam. Portaal delfi.ee peatoimetaja Urmo Soonvaldi sõnul külastab Delfit üle 100 000 inimese päevas ja seega on sinna reklaampinna rentimisest saadav tulu piisav, et saiti käigus hoida.
Reklaamist on saanud ajakirjanduse lahutamatu osa. Iga ajalehe ja ajakirja lehekülgetelt võib leida palju reklaami. See on tingitud suurtest lugejanumbritest, mis aitavad reklaamil kiiresti levida. Samuti on reklaampinna eest väljakäidavad summad väga suured, mis toovad kasu nii lehe väljaandjatele kui ka reklaamitavatele toodetele.
Hiljaaegu on tekkinud uus suur trend, mis on maailmas aktiivselt oma kohta võitmas. Selleks on ajalehtede lugemine iPadist. iPad on Apple'i uus tahvelarvuti, mis on loodud asendamaks paberlehti ja raamatuid. Toode tuli Eestis müügile poole aasta eest ning selle kasutajate hulk on hetkel juba paari tuhande ringis. Eesti Ekspress on iPadile juba oma ajalehe teinud, samuti pakub oma iPadi versiooni Eesti Päevaleht. Postimees ja Äripäev selle meeletut edu veel ei usu, kuid on valmis koheselt oma väljaannetega ümber kolima, kui selleks vajadus tuleb. Tehnika areng loob ajalehtedele uued võimalused ja suunad, mille poole püüelda.
Ajakirjanduse areng on viimastel aastatel olnud väga kiire. Seda põhiliselt tänu infotehnoloogilisele arengule ja globaliseerumisele. Kui 160 aastat tagasi oli Eestis vaid üks ajaleht, siis tänaseks on neid juba raske kahe käe sõrmedele ära mahutada. Loomulikult on tähtsal kohal ka internetipõhine ajakirjandus. Ajakirjandus on pidevalt arenev ja selle roll ühiskonnas on väga mõjuvõimas.
pühapäev, 20. veebruar 2011
***
Kui keegi arvab, et see on ju nii loogiline. Sellest pole üldse mõtet kirjutata. Milleks seda nüüd vaja oli? Täielik idioot.
Siis palun, feel free to comment. Aga mis on ühe jaoks mõttetu on teise jaoks mõttekas. Selge!?
.[Hetkel ei toimugi midagi. Külmapühad, väljas mingi -20, vahepeal isegi üle -30ne. Päris külm. Päike paistab, lund on palju. Mina olen natukene tõbine. Kurk on täiega valus, köha, nohu. Eile õhtul oli ka palavik. Tundub, et ma ei saagi see aasta ilma haiguseta läbi :( Eelmine ja üleemine ja aasta enne seda on see õnnestunud suurepäraselt. Aga tegelikult polegi see mingi haigus. Kerge külmetus vaid, millest võitu saada on ülikerge.
Mis siis veel? Hetkel vist midagi. Kolm lühikest päeva ja siis saab jälle puhata. :))
reede, 18. veebruar 2011
18.02.
pühapäev, 6. veebruar 2011
neljapäev, 3. veebruar 2011
Hi, Honey, I'm Home...
kolmapäev, 2. veebruar 2011
***
teisipäev, 1. veebruar 2011
***
Mulle meeldib armastus
Mulle meeldib kõik see,
Mis meie sees on kaunist veel
Mulle meeldib puutumata loodus
Meeldib olla noor
Ja oma rahvaga mul meeldib olla koos.
[Justament - Vangile Ei Meeldi Trellid]