neljapäev, 29. aprill 2010
kolmapäev, 28. aprill 2010
Asjaajamine
Käisin täna ARK büroos, et sooritada ära teooriaeksam. Selleks, et sinna pärapõrgusse kohale saada läks meil pea tund aega. ARKi büroo asub ühistranspordi jaoks eriti kahtlases kohas ja teepeal suutsin ka paar korda ära eksida. See selleks. Lõpuks jõudsime kohale. Kõigepealt suunati meid fotoboksi, kus tegime pildid. Seejärel pidi ootama järjekorras suht kaua. See polnud veel midagi. Lõpuks tuli minu kord. Kõigepealt sellist arsti, mis mu tervisetõendi peal kirjas oli, ei ole üldse olemas. No mismõttes ei ole, ma ise käisin selle arsti juures. Seda nende andmebaasis igatahes ei olnud. Lõpuks nad kuidagi said selle lahendatud. Siis tahtsin maksta kaardiga. Igalpool siltide peal kirjas, et Swedbank'iga on teenustasu 3 krooni ja SEBiga 9 krooni. Mul oli Swed. See muidugi seal ei töötanud, öeldi, et Swediga koguaeg jama. Seega pidi makse läbi SEBi tegema. No okei. Siis järgmisena ei töötanud digitaalallkirja andmise aparaat. Sellega sai ka kuidagi asja tehtud. Vahepeal jooksid kõik ARKi arvutid kokku ja asi venis veelgi. Lõppkokkuvõttes sain teooriaeksami aja homseks kell 16.00. Hea oleks, kui läbi saaks raisk :D.
Büroo peataks sulgema kell 17.00, kuid kui me kell 17.06 seal lahkusime, oli järjekorras veel vähemalt 20 inimest. Kas see ongi see innovaatiline e-riik, kus midagi ei toimi, andmebaasid on valed ja töötajad ei oska midagi korraldada?
Selle jama eest küsitakse 1400 krooni? Mispärast maksab 30 teooriaküsimusele vastamine 400.-, sõidueksam (45min autosõitu) 600.- ja lubade väljastamine veel 400.-?
Kus on loogika?
Bürokraatia FTW!
naat.
esmaspäev, 26. aprill 2010
Pilt Tallinna tänavalt
ma tänaval näen.
Kuid pilgus puudub siht
ja tühjad on ka käed.
"Mis värk on?"
küsin ma kõigi käest.
Kuid keegi ei vasta -
ei kuule, ei näe.
Nad kõnnivad edasi
nagu robotid mingis filmis.
Puudu on kõik -
nii tunded kui villid.
Kas ongi nüüd käes
raske, emotsioonitu aeg?
Kus valitsejaks on tühjus
ja ideaaliks saab vaeg.
Võib loota, et mitte.
Kuid tänaval näeb
ikka neid roboteid,
tühjusesse kõndimas.
pühapäev, 25. aprill 2010
Liisa sünnipäev

Reede = 360
Laupäev = Rapla, Liisa Taali sweet 18
laupäev, 24. aprill 2010
Kas ajas rändamine on võimalik?

“Lühike vastus on, et ajas rändamine pole mitte ainult võimalik, vaid seda on ka tehtud ja me oleme sellest teadnud juba üle saja aasta,” ütleb füüsik ja kosmoloog, raamatu “Kuidas ehitada ajamasinat” (“How to Build a Time Machine”) autor Paul Davies. “Põhjus, miks avalikkus sellest midagi teada ei pruugi, peitub asjaolus, et küsimusealune ajas reisimise määr on nii haletsusväärselt väike, et ulmelist seikluspõnevikku ei õnnestu sellele kuidagi ümber punuda.”
Võtmeks on siinkohal aja venimiseks (ingl time dilation) nimetatav nähtus. Mida lähemale jõuame valguse kiirusele — kosmilisele kiiruspiirangule, mida rikkuda pole võimalik -, seda aeglasemalt liigub aeg. Nii tiksuvad sõitvas rongis asuva kella seierid aeglasemalt kui paigalseisva kella omad. Erinevus ei pruugi olla inimese jaoks hoomatav, aga kui rong taas jaamas peatub, on kellade ajavahe mõni miljondikku sekundit. Kui taoline rong suudaks saavutada 99,999 protsenti valguse kiirusest, mööduks iga vagunis veedetud aasta kohta kodujaamas 223 aastat, vahendab Discovery News.
Kiirus pole aga ainus tegur, mis aja kulgu mõjutab. Väga palju väiksemates mastaapides mõjutab aega ka mass. Mida lähemale jõuame väga raske objekti keskmele, seda aeglasemalt aeg möödub. “Kosmoses liigub aeg veidi kiiremini kui Maa pinnal,” rõhutab Davies. “Kell käib katusel natuke kiiremini kui keldris, ja seda mõju on võimalik mõõta.”
Maa ümber tiirlevale satelliidile paigutatud kella mõjutab aja venimise fenomen nii orbiidi kiiruse kui Maa gravitatsioonikeskme suure kauguse kaudu.
“Võimaluse ajas edasi hüpata võivad anda nii gravitatsioon kui kiirus,” ütleb Davies. “Seega põhimõtteliselt, kui teil oleks piisavalt raha, jõuaksite aastasse 3000 nii lühikese aja jooksul, kui soovite — ühe aastaga, ühe kuuga või veelgi kiiremini. Küsimus on ainult rahas ja insener-tehnilises teostuses.”
Edasi, aga mitte tagasi?
Ajarännak tulevikku on Albert Einsteini relatiivsusteooria tunnustatud ja põhimine tahk. Teadlased on seda nii katselistes kui ka praktilistes olukordades korduvalt kontrollinud. Kuidas jääb aga ajas reisimisega vastupidises suunas?
“Ajas tagasi liikumine on hoopis teine teema,” nendib Davies. “Einsteini teoorias, mis on praegu parim teooria, mis meil aja olemuse kohta võtta on, ei leidu midagi, mis selle välistaks. Tegureid, mis välistaksid tagurpidisuunalise liikumise ajas, ei leidu isegi tema 1915. aastal ilmunud üldrelatiivsusteoorias, kuid paljusid teadlaseid teeb see äärmiselt rahutuks, kuna tekitab terve hulga laialt tuntud paradokse.”
Kujutlege näiteks, et te rändate ajas tagasi ja tapate oma ema. Järelikult ei ole ta siis kunagi teid sünnitanud, nii et kuidas te üldse saaksite ajas ematapu eesmärgil tagasi liikuda?
Ussiaugud — otseteed aegruumis
Davies leiab, et meie praeguste teadmiste valguses aja olemusest ja füüsikast ei ole ajas reisimine minevikku lihtsalt võimalik. Universum on aga saladusist tulvil, ning üks neist — hüpoteetiline ussiauk — võib taolise reisi ometi võimalikuks teha.
“See on natuke kaugeid punkte ühendava tunneli või otsetee moodi,” selgitab Davies. “Näiteks, kui mul oleks siin hotellitoas ussiauk ja ma hüppaksin sellest läbi, ei satuks ma Pennsylvania Avenue’le, vaid galaktika teise serva.” Teadlased on teoretiseerinud, et taolist otseteed läbi aja ja ruumi saaks kasutada ajamasinana.
“Kui ussiauk oleks olemas ja läbitav, võimaldaks see tõesti ajas tagasi liikumist,” ütleb Davies. “Nii sõltub kõik sellest, kas stabiilsed ussiaugud on tegelikkuses olemas või kas eksisteerib mõni aspekt füüsikas — mitte relatiivsuses, sest selle vaatepunktist pole tagurpidine liikumine ajas mingi patt, vaid muus füüsika valdkonnas -, mis võiks sekkuda ja ussiaugu moodustumist takistada. See küsimus on siiamaani lahtine.”
Maailmakuulus füüsik Stephen Hawking on pakkunud, et kvanttasandil ilmnevate ussiaukude abil peaks saama teoreetiliselt ajareisimise teoks teha, ent Santa Barbara California ülikooli füüsik Andrew Cleland kutsub selles osas üles ettevaatusele.
“Ma olen eksperimentalist, ja füüsika on lõppude lõpuks eksperimentaalteadus,” ütleb Cleland. “Kõik matemaatikale või filosoofilistele või intellektuaalsetele spekulatsioonidele rajanevad ennustused peavad läbima katselise kontrolli. Mina ei ole küll kuulnud ühestki katsest, milles oleks näidatud ajas tagurpidi liikumise võimalikkust.”
Põhjus ja tagajärg
Cleland osutab ka, et minevikku reisimist takistab fundamentaalne põhjuslikkusprintsiip. Kogu universum sellisena, nagu meie seda mõistame, sõltub antud reeglist.
“Esmalt miski juhtub, sellele järgneb juhtumi tulemus,” selgitab Cleland, “ja minu teada pole kunagi tehtud ühtegi katset, kus sündmuste järgnevus oleks olnud teine. Ma pole kuulnud ühestki kvantmehaanika vallas läbi viidud katsest, mis oleks põhjuslikkust rikkunud, hoolimata asjaolust, et paljud katsed võiksid taolise rikkumise esile tuua.”
Samamoodi nagu aja venimine pole piisavalt pilkupüüdev, et paista ajas tulevikku rändamisena, jätab avalikkus tihti kahe silma vahele ka ühe üldlevinid minevikku “rändamise” viisi.
“Teatud tähenduses rändavad astronoomid pidevalt ajas tagasi, seda aga moel, mis paljusid inimesi väga ei eruta,” ütleb Cleland. “Kosmilist mikrolaine-taustkiirgust mõõtes kiikame me enam kui kümne miljardi aasta kaugusele minevikku. Just nii kaua aega on valgusel võtnud meieni jõudmine.”
Paljud ajas rändamist puudutavad küsimused jäävad vastuseta. Kas ajaturistid tulevikust satuvad kunagi meie sekka, et ulatada meile abikäsi? Peame lihtsalt ootama ja vaatama. Kui keegi aga ussiaugumasina abil tulevikust meie aega jõuab, peame me ise olema esmalt sellise seadme konstrueerinud. Lõppude lõpuks pole ju võimalik ületada silda, millest on valmis ainult üks pool.
“Teoreetiliselt võtaks saja aasta pikkuse ajavahe tekitamine ussiaugu kummagi otsa vahel aega rohkem kui sada aastat,” arvab Davies, “mistõttu pole kuidagi võimalik, et meie järeltulijad naaseksid meile ütlema, et me eksime.”.
www.FORTE.ee
23. aprill 2010 15:06
kolmapäev, 21. aprill 2010
Tänane õnnelause:
teisipäev, 20. aprill 2010
Exo Bike - Eesti Nokia?

Veel tänavu kavatsetakse sõiduk Skandinaavia turule viia.
Exo Bike’i prototüüp on huvitav sõiduriist. Igati mugav – sõita saab sirge seljaga – ja hästi juhitav, praktiliselt hääletu ja väga ökonoomne. See on pisut enam kui meetri pikkune, kaalub 25–30 kilogrammi ja mahub kenasti lifti. Arendab kiirust kuni 45 kilomeetrit tunnis ning ühe laadimisega sõidab kuni 100 kilomeetrit. Praegu võib sõiduki tellida umbes 35 000 krooni eest. See-eest on 100 kilomeetri energiakulu vaid 2–3 krooni.
Exo puhul haarab esmalt tähelepanu disain. Tema pluss on see, et ükski praegu turul saadaolevatest “konkurentidest” pole päris võrreldavad. Elektrirollerid on liiga rasked, kohmakad ja vanamoelised. Elektri-jalgrattad aga lihtsalt veidrad. Exoga võib teha igasugu vigureid – kas või hüpata ja sõita tagarattal.
Veloelektroni tuumiku moodustavad disainerid-insenerid Gabriel Verilaskja ja Priit Aas, metallifirma Favori omanik ning motofänn Almar Proos ning majandusministeeriumi tehnoloogia- ja innovatsioonitalituse juhataja Jarmo Tuisk.
Mehed räägivad, et kui Exoga linnapeale sõitma minna, tulevad inimesed kohe uudishimust ligijuures ja küsivad, kust sellist saada. Spordi- ja rattapoed on valmis kohe Exo müüki võtma.
Põhiline disainer ja insener Verilaskja ütleb, et Exol pole sisuliselt ühtegi liigset komponenti, peale kleepekate. Ei mingit üleliigseid plastmassvidinaid. Kõik on hoolikalt läbi mõeldud ja kasutatud loodussõbralikke materjale. Suur eelis on see, et Exole leiab vajadusel varuosi tavalisest jalgrattapoest.
Müügi ja turundusega tegelev Tuisk peab Exo eeliseks kiiret turule tulekut. Äsja alustanud firma Veloelektron on loetud kuudega jõudnud nullist väikeseeriatootmise ettevalmistamiseni. Firma käsutuses on Favori metallitsehhi moodsad tööpingid.
Exo miinus on praegu hind. Tuisk leiab, et see peaks langema alla 25 000 krooni, et sõiduk oleks konkurentsivõimeline. Praegu on oluline leida kriitiline hulk algfaasi kasutajaid, kes on nõus kõrgemat hinda maksta.
Eesti Ekspress, 09.aprill
pühapäev, 18. aprill 2010
Reede-Laupäev
Reede algas rahulikult, kodus magasin suht kaua õhtuni. Siis sain teada, et Liisu võitis 4 tasuta piletit 360nesse ja 1000 eeki baarikrediiti:D Tuju läks kohe paremaks ja tõotas tulla meeleolukas öö. Õhtul mingi aeg saime Madliga Merimetsa selveris kokku. Pidime kell 18.00 seal ees kohtuma, aga kuna Madli otsustas "natukene" hilineda, siis saime kokku alles 19.oo Passisin tund aega tühja, nautisin vihma ja jõin õlut. Lõpuks Madli tuli ja me läksime roccasse, et tosse osta. Proovisin kah mõnda paari, kuid päris seda, mida vaja, ei olnud. Jama. Ostsime õlle ja Põltsamaa marjaveini:D. Liikusime roccast Madli juurde, kus hakkasime veini manustama. Ma muidugi suutsin kohe esimese asjana veiniklaasi ära lõhkuda, mis oli epic feil. Rääkisime msnis juttu, passisime telekat ja olime niisama. Lõpuks leppisime Liisuga kokku, et kohtume vabakal. Läksimegi trolliga sinna ja saime peolistega kokku. Lõppkokkuvõttes olime siis mina, Madli, Liisu, Sven, Shape, Kristen ja Arts. Läksime musumäele, kus jõime veits viina ja ootasime Artsi. Siis liikusime 360sse, kus esimesel tunni oli tasuta tervitusjook. Kauplesin selle letist välja, algul baaridaam ei teadnudki, et mingi tervitusjook peaks olema:D See siiski oli (viru valge jõhvikamahlaga). Noh siis raiskasime Liisu 1000 eegist krediiti, jõime õlut, rummi, viina, tantsisime ja panime pidu. Nagu ikka klubides tehakse :D. Öösel jäin suht mällu ja mingi aeg, ma ei mäleta mis kell, läksin kuidagi koju. Seda ka ei mäleta :D
Hommik. Paha ollah.
Laupäev oli veits jamam. Sain mingi aeg Shape ja Mairoga järvel kokku. Jõime õlle ja meenutasime eilseid sündmusi. Siis läksin vanematega kebabi sööma ja hiljem liikusin uuesti järvele. Läksime Shapega poodi, võtsime viina. Seekord siis Valge viin Valge klaari limonaadiga. Hea kooslus ju :D Topeltvalge. Jõime Nõmmel metsas viina ja passisime niisama. Mingi aeg tuli Uts ka sinna ja veits aja pärast ka Arts. Arts oli kaasa võtnud mingi konjaki või viski. Hakkasime siis seda koka koolaga jooma. Ma jäin suht kiirelt täis ja edasi ei mäleta midagi :D Kuidagi jõudsin jällegi koju. Suht mõttetu laupäev oli.
Pühapäev - ilus ilm ja kodus passimine.
Selline oli mu seekordne nädalavahetus, head õhtu jätku...
neljapäev, 15. aprill 2010
- - - Good old times - - -
I'm sitting here
I miss the power
I'd like to go out taking a shower
But there's a heavy cloud inside my head
I feel so tired
Put myself into bed
Well, nothing ever happens and I wonder
---
Out On the wiley, windy moors
We'd roll and fall in green
You had a temper, like my jealousy
Too hot, too greedy
How could you leave me
When I needed you ,possess you?
I hated you. hated you
Bad dreams in the night
They told me I was going to lose the fight
---
The shit is totally sloppy, only a fool would open up the way you do
Nobody likes the records that you play, allright!
It's just completely whack, face it!
Nobody likes the records that you play
Nobody likes the records that you play, play, play ...
Nobody likes the records that you play
Nobody likes the records that you play, allright!
pühapäev, 11. aprill 2010
Klubidest klubidesse, pubidest pubidesse
Reedel tšillisime mingi 10 inimesega Estonia mälestusmärgi juures. Sealt algas kõik pihta. Otse loomulikult jõime laua viina ja veidike ka õlle. Suundusime siis 360sse, kuhu mu sõbranna 8 tasuta piletit võitis. Suht hull koobas oli see. Esimest korda nägin ka selle koha ära. Täitsa kobe koht oli. Seal toimus mingi Poweri pidu, seega muusika ei olnud midagi erilist. Õlu oli ka suht kallis - 40 krooni. Nalja ja naiste kaklust sai näha sellegi poolest :D Üks tüdruk sai klaasiga pähe ja ta visati pärast sealt välja ka. Mingi 4-5 aeg hommikul otsustasin kodupoole minna. Tee oli päris....väsitav. Mida rohkem kõndisin, seda rohkem täis ma jäin :D. Koju jõudes kohe magama minek.
Laupäeval tundus nagu ei toimu midagi. Päeval käisin sõbra bandi proovis, kus libistasin veits õlle. Edasi läksin koju ja kell 20.00 sain Madliga kokku. Võtsime Solarisest midagi juua. Madli ropsis :D sest ta käis vanaema sünnipäeval ja sõi ennast liiga täis, irw. Edasi istusime ja rääkisime juttu. Madli läks mingi aja pärast Andu juurde ja ma suundusin koju. Selgus, et Triinu ja mingi tüüp haapsalust on Triinu juures ja joovad. Pea-aegu olin juba magama minemas, kuid otsustasin siiski viimase bussiga linna minna...Kaval idee tõesti. Saime kell 00.00 Triinu ja ta sõbraga kokku. Triinu oli täiega purjus omadega:D Linnas nägime Kertut ja Liisa Taali. Rääkisime veits juttu ja läksime Tonicusse. Sinna ei saanud sisse, sest vanusepiirang 21. Triinu oli suht konditsioonis ja läks Nimetusse. Seal oli naistele 18 ja meestele 21. Kuradi jama :D Ma läksin koos haapsalu tüüpidega edasi. Läksime Protesti korra ja sealt edasi Spiderisse. Spideris oli suht normaale pidu, kuid kõik olid venelased seal. Panin veits reivi ja läksin tagasi, et Triinuga kokku saada. Rääkisin veits juttu ja ta läks jälle Nimetusse mingite inglastega "juttu puhuma" :D Ma läksin Nimetu kõrval olevasse klubisse, kus oli suht rahulik. Passisin seal veits ja mingi 3 aeg hakkasin koju kõndima. Jällegi, mida rohkem kõndisin, seda rohkem purju jäin :D
Koju jõudes mõnus väsimus, tegin veits süüa ja magama ära.
Hetkel on pühapäev ja kell on 23.10, und ei ole.
Suht tšill.